Analüüs: Koluvere linnus ja Pürksi mõis võiksid tuua Läänemaale aastas 70 miljonit eurot

Lääne Elu

info@le.ee

Koluvere loss. Foto: Urmas Lauri

Pärnu kolledži läbiviidud uuringu kohaselt on Läänemaa turismipotentsiaal alakasutatud ning lisaks Haapsalule ka teiste huviobjektide tervikuna turundamine võiks tuua maakonna inimestele aastas kümneid miljoneid eurosid lisatulu.

Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse tellitud ning Pärnu kolledži läbiviidud uuringus analüüsiti tervikuna Lääne-, Harju-, Raplamaad turismisihtkohana eeskätt siseturistide jaoks. Kõrvale jäi Tallinn, mis on omaette turismipiirkond. Kaardistati regiooni külastavate inimeste käitumine kogu reisi ulatuses: inspiratsioon ja info otsimine, valikute tegemine, broneerimine, teele asumine ja kohale jõudmine, kogemus kohapeal ning reisijärgsed tegevused.

„Piirkonnas reisimist meenutati sageli järgmiste sõnadega: pingevaba, romantiline, lõõgastav, aja maha võtmine, nostalgia, looduskaunis, meri, wow-efekt, maitseelamus, piisavalt ruumi,” tõi välja Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse sihtkohtade koostööprojekti juht Karmen Paju.

„Läänemaa kohta joonistus uuringust välja, et piirkond seostub ülekaalukalt Haapsaluga, kus on promenaad, linnus ja Iloni Imedemaa. Ülejäänud maakond seostub üldiselt looduse ja merega, aga selgelt on potentsiaali ka muude konkreetsete paikade tootestamiseks ja turismimagnetiteks muutmiseks,” lisas uuringu üks autoritest, Pärnu kolledži turismiõppejõud Tiina Viin.

Eksperdi sõnul on positiivne, et uuringu kohaselt on regioonis mitmeid tuntud külastusobjekte, nagu näiteks Haapsalu linnus ja promenaad Läänemaal, Rummu karjäär Harjumaal ning Varbola linnus ja Järvakandi klaasitehas Raplamaal.

Samas tõi Viin välja ka uuringust nähtuvaid piirkonna turismi kitsaskohti: huviobjektide info on killustunud; otsitakse piirkonna näidismarsruute, mida ei ole; puudub ettevõtete vaheline ristturundus; huvitavaid paiku ei osata sageli soovitada või huvitavat infot eksponeerida; loodus- või kultuuriturismi objektide juures sageli ei ole kasutatud võimalusi müüa tasulisi teenuseid.

„Piirkonna väga suur eelis on lähedus Tallinnale. Vaid üks-kaks sõidutundi tähendab, et tõmmata saab nii ööbijaid kui ühepäevakliente poole miljoni tallinlase, aga ka miljonite igal aastal Tallinna saabuvate välisturistide seast,” ütles Viin.

Pärnu kolledži uurimiskeskuse juhi Ain Hinsbergi hinnangul võiks regioonis kasu olla sarnase terviku loomisest nagu Peipsi ääres Sibulatee. „Üks intervjueeritav jagas mõtet, et Pärnumaal olev Romantiline Rannatee võiks minna edasi mööda Lääne-Eesti rannikut. Uuringust paistab, et Harjumaa, Raplamaa ja Läänemaa eeliseks näivad olevat pärandturismi objektid keset kaunist loodust. Äkki võiks see piirkonda kokku siduv tervik olla Päranditee? Ürgse looduse tee? Eesti lugude tee?” arutles Hinsberg.

Hinsbergi sõnul klapivad värske analüüsi tulemused ka eelmisel aastal Eesti teadusagentuuri tellimusel valminud pärandturismi uuringuga. „Selle järgi huvitavad välisturiste Eestis Tallinna ja muud vanalinnad, mille vastav näitaja oli 88 punkti 100st. Aga mõisahooned ja –südamed said veelgi enam ehk 92 punkti, kirikud said 77 ning keskaegsed ehitised ja linnused 76 punkti. Seega on linnuste, kirikute ja mõisate turistimagnetipotentsiaal kokku sisuliselt sama, mis Tallinna vanalinnal,” ütles Hinsberg.

„Nagu pärandturismi uuring kaardistas, on Läänemaal hulk selliseid turistidele huvipakkuvaid kohti, lisaks Haapsalu linnusele ja toomkirikule ka Koluvere linnus ning mitmed hästi säilinud vanad kirikud, näiteks Ridala, Kullamaa või Karuse. Esile tasuks tõsta ka mitmeid uhkeid ja põnevate lugudega seonduvaid mõisu nagu näiteks Pürksi või ka De la Gardie loss,” tõi ekspert välja.

Pärandturismi uuringu kohaselt pakuvad 20. sajandist varasema ajalooga seotud paigad huvi eeskätt väljastpoolt Euroopat pärit turistidele. „Kuna kruiisiturism Eestis pikas plaanis selgelt kasvab, siis suureneb ka välisturistide hulk, kellel oleks huvi Tallinnast päevaks-paariks Läänemaad avastama tulla,” kommenteeris Hinsberg.

Hinsbergi sõnul oleks isegi mõne protsendi Eestis liikuvate turistide meelitamisel Läänemaale suur majanduslik mõju. „Konservatiivselt hinnates võtame arvesse ainult turistid, kes reisil ka ööbivad. Enne koroonat käis selliseid turiste Eestis aastas 3,3 miljonit ning eestimaalased ise tegid 3,5 miljonit sisereisi. Välisturist kulutas reisil keskmiselt 265, eestimaalane 200 eurot. Seega kokku on jutt enam kui pooleteise miljardi euro suurusest turust, millest kasvõi viis protsenti oleks üle 70 miljoni euro,” selgitas Pärnu kolledži uurimiskeskuse juht.

Klienditeekonna uuring viidi läbi sihtkohtade arenduse koostööprojekti „Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna piirkonna turismiarendus” raames, mille juhtpartner on Harju ettevõtlus- ja arenduskeskus ning koostööpartnerid Tallinna strateegiakeskuse turismiosakond, Harjumaa omavalitsuste liit, Sihtasutus RAEK ja SA Läänemaa. Uuringu viisid läbi Pärnu kolledži õppejõud Tiina Viin, Tiina Tamm ja Marit Piirman.

6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rahvas valis ekre
3 päeva tagasi

Kohalik SA ei tegele turismiga üldse!
Ootame uut valitsust koos korraliku regionaalministriga!!

Turist
3 päeva tagasi

Koluvere mõis on eraomandis ja turistid sinna ei pääse.

mats
3 päeva tagasi
Reply to  Turist

Kus need eksperdid ja maavalitsejad siis olid kui seda lossi restaureeriti?Ainult kaikaid loopisid kodarasse aga nüüd peod õieli.

nii on
3 päeva tagasi

istuda lihtsalt kontoris ja oodata, et keegi tuleb meie ilusaid kohti külastama, on muidugi ka üks võimalus.

mnjah
3 päeva tagasi

äärmiselt loogiline artikkel, et siis jämedalt 7 miljonit turisti aastas, sellest 5% on 350 000, igaüks kulutab paarsada eurot, keskmiselt tuhat turisti päevas, Pürksi ja Koluvere mõisa jaoks küll ja veel.

varsti
2 päeva tagasi
Reply to  mnjah

saab ka koluvere -risti raudtee valmis