Kristen Michal: Venemaa on bensiinijaam, mis teeskleb riiki

Ameerika Ühendriikide kunagine presidendikandidaat, senaator John McCain on öelnud surematu lause: Venemaa on bensiinijaam, mis teeskleb riiki.

McCain, kes oli Venemaa suhtes Eestiga sarnaste hoiakutega, on nüüdseks siit maailmast lahkunud, kuid võti idanaabri toimimise mõistmiseks leidub just selles lauses. Venemaa ekspordituludest moodustab gaas 11 protsenti ja nafta rohkem kui kolmandiku, täpsemalt 37 protsenti, ja pool sellest tuleb Euroopast. See annab majandust mõistvale inimesele ka selge signaali, et kui need torud kinni vajutada, on mõju Venemaa režiimile kolossaalne.

Putini klanni jaoks on tegemist elutähtsate torudega. Need on kanalid, mille kaudu tuleb hapnik ehk välisraha. Selle rahaga hoitakse ülal repressiooniaparaati, propagandaasutusi, ostetakse sõpru maailmas, riigijuhtidest riikideni. Rääkima sellest, et selle rahaga peetakse ülal tsiviilisikute, naiste ja laste tapjaid, Vene varaste armeed Ukrainas.

Eesti on senises kriisis silma paistnud erakordselt tugevate sõnumitega. Kui on olnud kriise, kus oleme ise olnud kriitilised, siis selles kriisis on aus öelda, et Eesti nähtavus maailmas on võimas. Suur süda on meid viinud abistamises esimeste hulka. Aitamine pole kunagi võistlus, kuid selgitustöö Euroopas, et surve peab pidevalt kasvama, on võrreldav maratoniga.

Vene gaasist ja naftast loobumine on väärtusotsus, Eestis on see tehtud. Eestis langes otsus, et Venemaa rahakotti ei täideta, üsna kiiresti. Me ju teame, et ehkki Eesti või Baltimaad, lääs või Euroopa pole ametlikult sõjas, kaitseb Ukraina ka meie vabadust. Nii on lihtne teha väärtusotsuseid, meie ülesanne on teha kõik idanaabri pärssimiseks ning kallutada sama tegema ka kõiki, kes kuulavad ja näevad. Kõiki, kel on süda.

Energeetikas tähendab otsus, et me Vene gaasi ja naftat ei tarbi, seda, et peame üle minema teistele tarnijatele. Gaasivaldkonnas on valitsus värskelt teinud ajaloolise otsuse: ei ühtegi Vene gaasi molekuli meie tarbimises. Eesti soetab endale 1 TWh jagu gaasivaru lisaks ning rajab kahasse Soomega uued võimekuse LNG-gaasi tarbida.

Selleks rajab Elering vajamineva torustiku ja Alexela ehitab kai ning kahasse Soomega hakkame rentima laeva, millelt saab veeldatud gaasi torustikku suunata. Mida see tarbijale tähendab? Esimesena tähendab, et gaasivarustusega saame hakkama, hoolimata Venemaa mängudest. Teiseks, kodukütjad jt kaitstud tarbijad on kaetud iga ilma ja olukorraga. Lisanduv võimsus tagab regioonis tervikuna, Baltimaades ja Soomes, ka tööstuste hakkama saamise. Hinnakõikumine küllap tuleb, ehkki gaasimüüjad praegu kinnitavad, et kasvu ei tule. Aga sellest olulisem on teadmine, et tuba on vajadusel köetud ja masinad töötavad.

Kriis toob uusi lahendusi energeetikas. Keskpikas plaanis – kaks, kolm, viis aastat – tähendab see teatud ümberorienteerumist ka energeetikaturul. Tallinnas, minu kodulinnas, on juba juttu olnud ideest kütta Helsingi ja Stockholmi eeskujul osa linna reo- ja merevee soojusega. See oleks keskkonnasõbralikum kui fossiilse gaasi kasutamine (tipukoormused jäävad küllap nii või teisiti) ja soodsam tarbijatele. Seega, kui kriisis midagi head näha, siis looduskeskkonna kaitse ja liikumine rahaliselt säästlikuma elu poole on kindlasti kõigi huvides.

Kogu Eestis on käimas tuule- ja päikeseenergeetika buum, samuti käib elamute energiasäästlikumaks muutmine. Rasked ajad toovad kiired muutused ja energeetikas on need paremuse suunas.

Kokkuvõtteks: bensiinijaam nimega Venemaa jääb kuivale siis, kui ise nende toodangust loobume. Ja veel enam – kui suudame veenda selles ka meie sõpru Euroopas. Aga iga päev sõda toob neid otsuseid lähemale nagu ka Ukraina võitu. Jõudu meile kõigile ja Ukraina rahvale!