RMK plaanib tänavu istutada riigimetsa 23,7 miljonit taime, millest 464 000 Läänemaale.
Läänemaale istutavatest puudest enam kui pooled – 240 000 on männid, kuuski istutab RMK Läänemaale 163 000, kaskesid 28 000 ja sangleppasid 33 000.
Enamik puid on plaanis RMK metsa istutada veel sel kevadel. „Metsakasvatajad ootasid pikisilmi lume sulamist, et lõpuks ometi saaks tööga pihta hakata. Kui 2020. aastal alustasime istutamisega juba märtsis ja eelmise aasta aprilli keskpaigaks oli miljon taime istutatud, siis tänavu alustame istutamisega alles nüüd ja sedagi mitte kõikjal,” ütles RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät hilisele kevadele.
Üle Eesti istutab RMK enim mändi ja kuuske (10,62 ja 10,55 miljonit taime), lisaks veidi kaske ja sangleppa (kokku 2,5 miljonit). Kõik taimed on kasvatatud RMK taimlates.
Lisaks plaanib RMK panna uue metsa kasvama sinna, kus seda varem ei olnud – väheväärtuslikke rohumaid ja põõsastikke metsastatakse kokku 430 hektaril.
„Kuna istutushooaeg on külma kevade tõttu veninud, oleme keerulises olukorras. Kui istutuseks jääb 2-3 nädalat vähem aega, peame veelgi rohkem pingutama, ent kindlasti saame oma töötajate ja partnerite abiga hakkama,” ütles Väät.
RMK jätkab ka sügisese metsaistutusega, mil pannakse riigimetsa kasvama 1,37 miljonit kuuske ja 780 000 mändi. Sügisistutus annab häid tulemusi ja vähendab töökoormust kevadel. Sügisel istutatud potimänd liivastel kasvukohtadel annab eelise, et taim on kevadel kohe stardivalmis ja istutamisega hilinemise risk on minimeeritud, sest pinnases on veel niiskust. Lisaks pritsitakse mändi enne istutamist ulukitõrjevahendiga, mis aitab ressursse oluliselt kokku hoida.
Uuendatavast alast enamusele, 9500 hektarile istutatakse taimed. Looduslikule uuenemisele jääb ligikaudu 1800 hektarit ehk 20 protsenti kõikidest aladest, kus on eeldused ala looduslikuks uuenemiseks sobilike puuliikidega, valdavalt lehtpuudega.
RMK investeerib metsakasvatusse 2022. aastal kokku 22 miljonit eurot, millest 11,7 miljonit kulub metsauuendustöödele ning ülejäänud metsakasvatuslikeks töödeks nagu metsauuenduse hooldamine, valgustusraied ja metsakaitsetööd.
valigem lageraielangimehed aasta põllumeesteks ja harvester aasta kliimapäästjaks
ja nii iga aasta
100 aasta pärast ehk on ka mingit metsa…
on looduslik kooslus, istutatud puistu on istandus
siis järelikult Haapsalu ümbruse männikud enamasti istandused ongi. Vaatan neid kohe uue pilguga- plats puhtaks sellest istutatud jubedusest ja looduslik räga asemele!
10 aasta pärast on seal noorendik, paarikümne pärast hakkad sealt riisikaid noolima, kolmekümne aasta pärast on juba ununenud, et seal lage oli.
Nüüd siis terve vabariigi aeg raiutud aga kas on ümberrinngi metsatud väljad või mis ?
kuusk ei tee sellest alast metsa, mets on hoopis midagi muud, tara äärset hekki võib istutada
sina kärvad maha, aga põlvkond-paar edasi ei mäleta jälle keegi, et mets on istutatud. See tsükkel on juba mõned sajandid sedasi käinud.
aga seda elu mis seal enne lageraiet oli ei tule sinna enam kunagi, olgugi, et mõni puu seal ka kasvab