Nõuanded koolilastele: mida teha kui hirm hakkab naha vahele pugema

Sõda pööras maailma paari nädalaga pea peale. Enam pole esilehekülje uudistes koroona nakatumisnumbrid või distantsõppe päevad ja tingimused, vaid hirmutavad teated meie lähedalt. Õpilaste rõõmsat elevust läheneva sünnipäeva, sõpradega kohtumise või kevadise koolilõpu üle segavad Ukraina sõja põhjustatud ärevus ja sünged mõtted. Kuidas teha nii, et ka praegu oleks õpilase vaimne tervis ja akadeemiline õppeedukus oleksid hoitud? Mõned soovitused õpilastele hetkel ärevatel aegadel toime tulemiseks pani kirja Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Kati Bakradze.

Võõrkeelte paljusus meie ümber aitab meil paremini maailma ja teisi inimesi mõista ja annab võimaluse suhelda, oma mõtteid, väärtusi ja tundeid jagada. Võõrkeelne kaasmaalane rikastab maailma. Täna peame olema just rahus oma kaasmaalastega vaatamata sellele, mis keelt nad räägivad. Ühine keel, mida mõlemad valdame, on hoolivus teineteisest. Agressioon või vägivald ei ole kunagi lahendus ja seda ei õigusta miski.

Igapäevaselt uudiseid lugedes väldi trollimist, valeinfot ja propagandat kandvaid kirjutisi. Jälgi algallikat, kontrolli infot huvi korral mitmest usaldusväärsest allikast. Parem oleks, kui otsustad, et vaatad uudiseid sotsiaalmeediast ainult paar korda päevas.

Täna on uudised kõikjal ühesugused; hoia ennast toimuvaga üldjoontes kursis, aga ära lase sellel oma elu juhtida. Kui soovid sotsiaalmeediat ühel või teisel platvormil jälgida, vali teised teemad, mis on helgemad ja sind igapäevaselt ka siiani on huvitanud (loomad, hobid, kokandus).

Kõige tähtsam on jälgida oma tavapärast rütmi: päeva algus, kool, trenn, sõpradega koosolemised, õhtusöök perega, lemmikloomaga tegelemine. Sellisel moel hoiad endas tunde, et sina juhid oma igapäevaelu.

Hoia perega kokku ja leia veel rohkem ühiseid tegevusi. Oleme elus hetkel kohas, kus asjad, mis meil on, omavad aina vähem tähtsust, aga see, KES meiega on, kes ma ise tahan inimesena olla teiste jaoks, on muutunud määravaks. Hommikul ärgates mõtle esimesena ja õhtul uinudes viimasena oma pere plaanidele, lemmikloomale õpetatud trikile või saabuvale kevadele. Ise saad valida, mis mõttega ärkad ja uinud.

Räägi oma murest õpetajaga, sõpradega, vanematega. Kui vaja, helista õpilastele ja lastele mõeldud nõuandetelefonile 116111. Jagades muret lähevad mõtted selgemaks ja toetavad vestlused aitavad jälle fookust sättida.

Ütle paar head sõnad päevas, tee üks väike heategu või osale heategevuskampaanias: olgu see annetuste kogumine sõjapõgenikele, aga miks mitte ka naabrile puude tuppa toomine, õhtusöögil perele laua katmine või sõbra lohutamine. Ühest sõnast, naeratusest või pilgust piisab, et muuta maailma. Iga väike ennastsalgav tegu tekitab tunde, et oleme osalenud parema maailma loomises ja aitab hoida all ärevust.

Tunne rõõmu väikestest asjadest ja praegusest hetkest iga päev, sest tänane hetk on meie valik. Kaugemaid plaane ongi keeruline teha, ära selle murega hetkel ennast koorma. Tegele probleemidega nende tekkimise järjekorras.

Loodus on koht, kus kõik on ehe ja rikkumata. Mine metsa või mere äärde, puhka hetkes ja kogu endasse uut energiat.

Veel, veel ja veel proovime mõista inimesi enda ümber. Kui enne hingasime sisse-välja 10 korda keerulistes olukordades, siis nüüd hingama pingelisel momendil 20 korda. Kui soovime, võime vaikida oma maailmavaatelistes seisukohtades või neid neutraalsel moel jagada. Kullatükk on täna see, kes mõistab inimesi enda ümber ning hoolib teistest samapalju kui endast.