Juhtkiri: ajaloo prügikasti

Pole ilmselt inimest, kes poleks tüdinenud ligi kaks aastat kestnud koroonaviiruse levikust ja sellega kaasnenud piirangutest ega ootaks juba ammu pikisilmi, et saaks naasta tavapärasesse elu. Iseasi, kui tavapärane see elu edaspidigi olema saab. Seetõttu räägib üha enam inimesi ja üha sagedamini, et piirangud tuleks kaotada, nagu on seda teinud Rootsi, Soome, Taani; Leedugi loobub peagi vaktsineerimispassist.

Piirangute leevendamine on taas ajanud inimesed kahte leeri – on neid, kes käivad piirangute vastu meelt avaldamas, ja neid, kes ütlevad, et nii suure nakatunute hulgaga pole mõistlik ühiskonda avada. Need viimased on seda meelt, et tõendi kadumisel nad enam kohvikusse ja teatrisse ei läheks.

Eestis on kolm koroonapiirangut: avalikes siseruumides tuleb kanda maski, kell 23 peavad kõik asutused uksed sulgema ning teatrisse, spordisaali või kohvikusse sisenedes tuleb näidata vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Üha enam kõlab mõte, et tõendi nõue tuleks kaotada, sest see ei täida enam oma eesmärki. Tõendi eesmärk oli meelitada inimesi kaitsesüstima ning vaktsineerimata inimeste rahvarohketesse kohtadesse mittelubamine oli üks võimalus neid nii viiruse eest kaitsta kui seeläbi ka haiglate koormust vähendada. Praeguseks oleme jõudnud selleni, et esimest vaktsiinidoosi lähevad saama vaid üksikud inimesed ja üha enam on vaktsineerituid, kes viirusega nakatuvad.

Valitsus on välja öelnud, et kui 17. veebruariks on viimase kümne päevaga haiglaravile sattunud keskmiselt alla 25 inimese päevas, võib 21. veebruarist vaktsineerimistõendi saata ajaloo prügikasti. Eile aga teatas teadusnõukoda, et nemad piirangute kaotamist ega karmistamist ei toeta. Samal ajal on varasema teadusnõukoja liikmed tõendi kaotamise poolt. Täpselt nagu valitsuserakonnad – Keskerakond kaotaks kõik piirangud võimalikult kiiresti, Reformierakond ootaks veel. Ja täit kindlust, kas pass jääb või kaob, pole kellelgi.