Kuidas käituda löökaugu tekitatud kahju korral ning kellelt nõuda sisse remondikulud?

Koos lume sulamisega on taas päevakorda kerkinud autoomanike iga-aastane nuhtlus – löökaugud sõiduteel, millest läbi sõites on üsna tavapäraseks tagajärjeks kahjustunud rehv või velg, samuti võivad viga saada silla detailid. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid jurist Liina Luht tuletab meelde, kuidas löökaugust läbi sõites tegutseda ning kellelt nõuda sõiduki parandamisega tekkinud kulusid.

Peale löökaugust läbisõitmist tuleks sõiduk esimesel võimalusel ja võimalikult ohutult peatada ja tuvastada tekkinud kahjustused. Kui välise vaatluse käigus sõidukil vigastusi ei tuvastata, võib sõitu jätkata, ent sõites peab olema eriliselt tähelepanelik ja veenduma, et auto edasine kasutamine on ohutu. Kui kahtlete sõiduki korrasolekus, tuleks võimalike vigastuste hindamiseks pöörduda remonditöökotta. Kui aga sõiduk on ilmselgelt kahjustada saanud, on mõistlik kohale kutsuda politsei, kes fikseerib sündmuskoha või annab telefoni teel selleks vastavad juhised.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid jurist Liina Luhti sõnul on äärmiselt oluline sündmuskoha fikseerimine juhul, kui politsei kohale ei tule. „Sageli paigaldavad tee omanikud auklikele teelõikudele vastavad märgistused, kuid nende paigaldamine ei vabasta tee omanikku siiski ilmtingimata vastutusest. Näiteks märk “Ebatasane tee” ei pruugi olla piisav, kui ohutuse tagamiseks oleks tee omanik pidanud piirama ka liiklemise kiirust. Siinkohal rõhutan, et tee omanikul puudub hüvitamise kohustus, kui löökaugust läbi sõitmise tingis sõidukijuhi poolne liiklusreeglite rikkumine, näiteks ületas juht lubatud piirkiirust. Ja tasub meeles pidada, et kahjude nõudmise eelduseks on sündmuskoha korrektne fikseerimine – kas teeb seda kohale kutsutud politsei või teete seda ise, igal juhul peab see olema tehtud korrektselt,” sõnas Luht.

Olukorda ise fikseerides on kindlasti oluline sündmuskoht ja sõiduki kahjustused foto või video teel jäädvustada, seejuures peaks nende abil hiljem olema võimalik tuvastada nii löökaugu asukohta kui suurust. Kui mõõteriista käepärast pole, tasub löökauk üles pildistada nii, et fotol asetseks augu kõrval mõni käepärane ese (näiteks tikutops, pastapliiats, veepudel, rahakott), mille suurust saaks löökaugu suuruse tuvastamisel aluseks võtta. Augu sügavuse jäädvustamiseks saab sarnaselt mõne sobiva eseme pildistamise ajaks löökauku asetada. Kui õnnetust juhtub pealt nägema mõni kolmas isik, tasub küsida tema kontakti, et vajadusel saaks ta tunnistajana olukorra kirjeldamiseks hiljem ütlusi anda.

Luht lisab, et löökaugu kahjude hüvitamiseks tuleb kaskokindlustuse olemasolul pöörduda kindlustusandja poole ning selle puudumisel tee omaniku poole. „Kaskokindlustuse olemasolul on kindlasti mõistlik otse sündmuskohalt teavitada kindlustusandjat, vältimaks hilisemaid arusaamatusi näiteks sündmuskoha fikseerimise osas. Sellisel juhul piirdub sõiduki omaniku kahju vaid omavastutusega, mille hüvitamist võib nõuda seejuures tee omanikult. Kui sõidukil aga kaskokindlustus puudub, tuleb kahjunõue koos kahju ulatust kinnitavate tõendite ning remondikalkulatsiooniga esitada tee omanikule, kelleks on asulasiseselt enamasti kohaliku omavalitsuse üksus (Tallinnas Kommunaalamet) ning kellel tee omanikuna on kohustus tagada tee nõuetele vastavus ja liiklemiseks ohutud tingimused. Riigile kuuluval maanteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. Kui tee omanik siiski keeldub kahju hüvitamisest, tuleb kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu, pöördudes tee omaniku asukohajärgsesse maakohtusse,” lisas Luht.