Lõppenud aasta tõi noortespordiga seoses avalikkuse ette mitu kahetsusväärset juhtumit, kus noorte heaolu on saanud emotsionaalse, psühholoogilise, seksuaalse ja füüsilise vägivalla tõttu tugevalt kannatada.
Hollandis ja Belgias läbi viidud uuringud kinnitavad, et iga viies alla 12aastane laps kogeb treenerite vaimset väärkohtlemist. Eestis ei ole spordiga kaasnevat vaimset vägivalda seni veel uuritud.
Meedia kaudu on avalikkuse ette jõudnud lood sellest, kuidas märgata ja kuhu pöörduda seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral. Kuid vähem tähtis ei ole otsida abi ka vaimse väärkohtlemise korral, mida on sageli keeruline tuvastada, kuid mida tuleb spordis ette üha sagedamini.
Sageli puutub noorsportlane vaimse väärkohtlemisega kokku juba varases lapsepõlves. Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu ise arugi saada, hiljem ei oska või ei julge ta sellest alati rääkida. Seetõttu ei ole ka vaimse väärkohtlemise mõju alati kohe tuvastatav. Kuid see ei tee seda olematuks.
Vaimse väärkohtlemise tulemusel tekib lapsel arvamus, et ta on väärtusetu. Langeb enesehinnang, usk endasse, tekivad ärevushäired, depressioon, söömishäired, käitumuslikud ja kognitiivsed raskused, langeb sooritustulemus. Väärkohtlemise mõjud võivad avalduda alles hilisemas elus ja hakata mõjutama toimetulekut täiskasvanuna.
Mida andekam ja lootusandvam on noorsportlane või mida rohkem on tegemist saavutusspordiga, seda suuremad on väärkohtlemise riskitegurid. Kõigist neist lastest ei pruugi saada tippsportlasi, küll aga võivad neist saada traumeeritud ühiskonnaliikmed.
Noorsportlaste suitsiidse käitumise kasvule on kaasa aidanud kindlasti ka Covid-19, kus piirangute ja ebastabiilse elukorralduse tõttu on treenimisvõimalused ja võistlused olnud pikemat aega häiritud.
Vaimset tervist ja heaolu saab hoida ja edendada, tugevdades vaimse tervise kaitsetegureid ja vähendades riskitegureid nii individuaalsel kui ka kogukondlikul tasandil. Oluline on tõsta lapsevanemate, laste, treenerite ja pealtvaatajate teadlikkust, kuidas ära tunda väärkohtlemise tunnuseid spordis ja kuidas neile reageerida.
Oleme sotsiaalministeeriumis seadnud eesmärgi tegutseda koos Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse ning spordialaliitudega süsteemselt, et vaimset ja seksuaalset väärkohtlemist spordis ennetada. Esimese sammuna oleme võtnud eesmärgiks teha teavitustööd ja koolitada spordiorganisatsioone rakendama turvalise spordi poliitikat ja protseduure, mis aitaksid ennetada mistahes liiki väärkohtlemist
Sotsiaalministeerium toetab 2022. aastal Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse vägivallaennetuse koolitusprojekti, mille eesmärk on luua lastele turvaline ja vägivallavaba treeningukeskkond eesotsas lugupidava, julgustava, motiveeriva ja inspireeriva treeneriga.
Kevadel algava koolitusprojekti eesmärk on anda spordialaliitudele teadmisi vägivalla ja väärkohtlemise olemusest ja ennetamisest, aidata alaliitudel välja töötada oma käitumisreeglid ja juhtumite lahendamise menetluskorrad ning leida spordialadele usaldusisikud, kes oskavad märgata, reageerida ja toetada juhtumite ilmsikstulekul kõiki seotud osapooli. Selle tulemusena peaks kinnistuma arusaam, et vaimse väärkohtlemise normaliseerimine tulemuse saavutamiseks ei ole vähimalgi määral aktsepteeritav treeningumeetod. Eriti kui treenitavad on lapsed või noored.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Gerli Lehe, mitu kampaaniat on teinud või millist otsest tuge on ministeerium andnud perekonna kui ühiskonnas kõige tugevamat baasi andvale üksusele ehk tuhandeid aastaid on ühiskonna eluvõimeliseks aluseks olnud traditsiooniline perekond, kes lahendab juba eos teatud tagajärjed (ka vaimsed)? Õpime võitlema põhjustega, aga mitte ainult tagajärgede likvideerimisega. Ja tippsport, amatöörsport, rahvasport vms on täiesti erinevad asjad.
Ennetame,kaitseme,loome kümneid organisatsioone,maksame kõrgelt haritud kaitsjatele kõva palka jne.
Kui see raha anda treenerite palkadeks oleks võimalik võtta tööle ainult kõrge tasemega spetsialistid !
Meil aga käib igal tasandil võitlus inimeste õnne eest alates Toompeast kuni linnavalitsusteni sooja õhku võngutades !
tibide hordidele välja mõeldud töökohad , et sootute ja memmekate ühiskond luua, peale oletusliku mula ja massilise rahatarbimise pole seal taga midagi, need on nagu tiblade ajal komissarid, kes nagaan käes mitte sammugi tagasi karjusid , ise teiste seljataha varjudes
hakkame jagama olümpiamedaleid lumehelbekestele kes ei talunud tulemusi ja pingutust nõudvat treenrit? näha on ju et asja eest ja asja saades nõudis. aeg ära sulada teil, pole eestis kohta nõrgukestele
Helen, pane pudelile kork peale ja mine magama!
Sama nõme loosung, nagu koolikiusamise lõpetamine ja mingi lgbt-noorte väljakannatamatu elu koolides jne…..selleks pole küll vaja ministeeriumi kaadrit paisutada, et igasugu mullikesi puhuvaid neiusid palgale võtta.
aga valitsus võib rahvast vägistada ja vaimselt terroriseerida nii palu kui tahes. Sellest ei räägi autor mitte poole sõnaga.
Oh sa vaeseke!