Hoolimata sellest, et oleme andnud endast palju kohanemaks koroonaviiruse perioodiga ja pingutanud, et koolid saaksid kontaktõpet jätkata, on viimased kaks aastat mõjutanud väga tugevalt noorte vaimset tervist.
HITSA, Lastekaitse Liit ja Telia on viinud regulaarselt läbi laste nõuandva paneeli rahvusvahelist uuringut, mis mullu keskendus distantsõppega toimetulekule. Kuigi tulemustest selgus, et võrreldes teiste riikidega hindasid Eesti õpilased oma rahulolu kõrgemalt (Eesti noorte rahulolu 60, Läti, Leedu ja Taani noortel alla 50 protsendi), on suured muutused elukorralduses kasvatanud üksinda olemise ja ekraani taga veedetud aega, tõmmanud koomale sotsiaalset kapitali ja ligipääsetavust mitmekülgsele abile. Inimkeeli on noorte vaimne tervis saanud löögi ja jäänud unarusse.
Seda kinnitab ka Eesti noorte vaimse tervise uuring, kus pooled vastanutest tajusid, et nende vaimse tervise seisund on eriolukorra tõttu halvenenud. Samuti on noored tähele pannud suitsiidsete mõtete süvenemist. Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks oma mõtetega üksijäämine. Meie täiskasvanutena peaksime vastutama selle eest, et noor teaks, kust on sellises olukorras võimalik saada professionaalset tuge. Reaalsus on, et järjekorrad koolipsühholoogide juurde aina kasvavad, eravastuvõtt on liiga kallis ja ootejärjekord mitu kuud. Maakonnakeskustest väljaspool on abi saamine peaaegu võimatu. Noorel on aga mure täna ja lahendust on vaja sellele kohe.
Personaalne abi ja nõustamine jõuab vähesteni. On fakt, et meil ei ole võimalik kiiresti kasvatada psühholoogide, logopeedide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate arvu. Seda puuduolevat spetsialistide hulka peavad hakkama täitma digitaalsed platvormid, mis pakuvad eneseabiharjutusi ja suhtlust päris- või mängukaaslasega. Tänaseks on (kooli)psühholoogide vastuvõtud osaliselt viidud juba veebikeskkondadesse, noored saavad abi Peaasjade virtuaalsest nõustamisest, aga ikkagi jõuame ka selliste lahenduste puhul lõpuks spetsialistide puuduseni.
Eestist on juba alguse saanud digitaalsed lahendused, millel on suur mõju ja potentsiaal aidata inimesi üle kogu maailma.
Kõneravi.ee pakub leevendust logopeedide vähesusele lasteaedades ja koolides, et lapsed saaksid juhendite abil iseseisvalt pidevalt kõneharjutusi teha. Kõneprobleemid on paraku sageli põhjuseks, miks laps muutub tõrjutuks ja eemaldub kaaslastest. Vanemas kooliastmes võimendub stress ja hakkamasaamine koormusega.
Juba ligi 40sse protsenti Eesti koolidesse jõudnud Clanbeat rakendus aitab soodustada enesejuhtimist, koostööd ja suhtlust klassis, mille järele kasvas vajadus just digitaalse koduõppe perioodil. Tõsisematele kroonilistele muredele pakub abi Triumf Help, mis toetab mänguliste lahendustega lapsi, kes on silmitsi raske haiguse või kestva vaimse tervise probleemiga.
Kõik need lahendused on loodud Eestis, koostöös ekspertide, teadlaste ja lastega ning neil on potentsiaali lahendada praegusel hetkel lahendamatuid probleeme, kus abi ei jõua õigel ajal lasteni. Lisaks neile on küberkiusamise vastu seisev algatus Suurim Julgus, mille koduleheküljel on võimalus küsida abi Lasteabi töötajalt, kui noor näeb kõrvalt küberkiusamist või on ise selle ohvriks langenud.
Meil on juba olemas tehnoloogilised lahendused, millest võib olla reaalselt kasu. Psühholoogilise abi kättesaadavus paraku lähiajal olulisi paranemismärke ei näita. Mõistes nooremaid põlvkondi ja nähes nende igapäevaelu, on paratamatu, et digitaalsed lahendused hakkaksid nii täna kui ka tulevikus nende vaimset tervist veel enam toetama. Saame vaid loota, et üha rohkem noori leiab kiiremat abi digitervise lahendustest ja et neid lahendusi tekib ka ajas juurde. See kõik algab märkamiskultuurist, et meil oleks veel suurem julgus ühiskonnas olevatele kitsaskohtadele otsa vaadata ning nendele üheskoos lahendusi leida.
Kust saavad noored inimesed psühholoogilist abi:
www.peaasi.ee – on võimalik võtta ühendust ka spetsialistidega, kes annavad nõu ja aitavad murede korral selgust saada. 16–26aastastel noortel on võimalik saada tasuta vaimse tervise alast nõustamist, mis eriolukorra ajal toimub videosilla vahendusel.
Mure korral tasub kindlasti helistada Lasteabi numbrile 116111 (24 h) või küsida nõu lasteabi jutunurgast www.suurimjulgus.ee.
www.clanbeat.com – eesti ja vene keeles kättesaadav rakendus, mis aitab märgata ja toetada õpilaste heaolu. Rakenduse kasutamine klassis on õpetajatele ja nende õpilastele tasuta.
www.spoofy.ee – uus arvutimäng, mis õpetab lastele internetiohtusid, veebis käitumist ja muid nutiseadmetega seotud teemasid.
www.triumf.health/eesti – tervisetehnoloogia ettevõte Triumf Health on loonud mobiilse tervise platvormi, kus personaalne tervisetugi viiakse lasteni läbi mängukeskkonna.
https://koneravi.ee/ – interaktiivsed harjutused kõne arendamiseks.
mitte digitaalseid lahendusi ei vaja meie noored vaid inimlikkust ja inimeseks saamise õpetust
Aga ühiskonna eksisteerimise alusüksus – perekond? Miks riik ei toeta oma poliitikates tugevat perekonnamudelit, mis sellised ilmingud suuremas määras eos likvideerivad. Lastega suhtlemine, nende jaoks olemine, ärakuulamine, toetamine, aitamine, lohutamine jne. Ja mitu ja enam last perekonnas aitavad ka suhtlemispuudust leevendada. See on aastatuhandeid töötanud mudel, aga ikka räägime eelkõige muust ehk teisejärgulistest tegevustest. Miks?
Tulemas on mingi eriline lödinäppude põlvkond! Minge krt õue, metsa, tehke sporti!
Tunne huvi kui suur on kaitseväe kutsealuste kõlbmatuse protsent.
mitte lödinäppudes pole probleem, see tiginutitamine röövib ajud
Millepoolest on digitaalne lahendus parem heast lahendusest. Nõuka ajal oli mingi aeg moes küberneetika, kõik oli küberneetiline, näiteks küberneetiline bioloogia. See andis võimaluse lollidest ametnikest läbimurda ja tegevuseks raha väljakaubelda.