Kui rong sõidaks pealinnast tunniga, võiks Haapsalu olla Tallinna üks eeslinn. Tee sinna on olnud pikk ja konarlik.
Septembris 2011 loodavad Haapsalu raudtee tasuvusuuringu tellijad ja koostajad saada ministeeriumilt kahe kuu jooksul vastuse, kas projekt läheb kalevi alla või otsustab riik raudtee taastada. Majandusminister Juhan Parts ei taha Haapsalu raudteest midagi kuulda.
Jaanuaris 2013 pole Parts oma suhtumist muutnud ja ütleb: „Kui paneme emotsioonidele juurde tasuvusnäitajad, on selge, et see ei tasu ära.” Veebruaris 2014 moodustatakse riigikogus Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm, mille eesmärk on toetada parlamentaarsel tasemel Haapsalu raudtee taastamise ideed. Prognoositakse, et Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteeliini taastamine maksaks 35–40 miljonit eurot. Novembris 2014 ütleb IRLi peaministrikandidaat Parts „jah”. Partsi sõnul on jäänud riigisisese raudteeühenduse parandamises ületada vaid koera saba ehk taastada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla vaheline rongiliiklus. „Kui ma ütlen, et teen ära, siis ma teen,” ütleb Parts. „Kõik on Läänemaa valija käes. Kui valivad leemekulbiliigutaja, siis ei taastata rongiliiklust.”
Parts ütles tookord Lääne Elule, et pole kunagi Haapsalu raudtee taastamise vastu olnud, kuid aastal 2008, mil otsustati eesseisvad investeeringud, olid teised eelistused. Tema sõnul oli toona kadumas Türi–Viljandi ja Valga–Tartu raudtee. Seetõttu oli vaja taastada need raudteelõigud.
2019 detsembris valmis Tallinna–Haapsalu raudtee taastamise projektis kuuekilomeetrine lõik Riisipere ja Turba vahel, mille ehitus läks maksma 7,7 miljonit eurot. Turbast Rohukülani läheb raudtee ehitus hinnanguliselt maksma kuni 100 miljonit eurot. Septembris 2021 on selge, et viie aasta pärast peaks Haapsalust Tallinna saama rongiga, mis sõidab kuni 160 kilomeetrit tunnis. Unistus Tallinna eeslinnast saabki ehk teoks.
“Kui rong sõidaks pealinnast tunniga, võiks Haapsalu olla Tallinna üks eeslinn.”
Süvenege olemasolevasse sõiduplaani – Turbast sõidab rong Tallinnasse minimaalselt ühe tunni ja kuue minutiga. Pange veel ca 40 kilomeetrit ja kümmekond teivasjaama otsa.
Soovitus: asjal on jumet, kui rongi koosseisus on restoran- ja magamisvagun – liikuv l….maja. Vastasel juhul on see maksumaksja maksukurnaja, ei tasu ennast ära.
Hästi vale unistus on see.Kas Läänemaa ei tahagi siis midagi enamat olla?!
Ka see,et raudtee ehitamiseks kuluva raha eest peaks Haapsalusse mingi suure tehase ehitama,ei ole õige.
Haapsalu on kuurortlinn ja suured tehased siia ei sobi. Mis siis õige oleks?
Raudtee on vajalik’kuid suur tehas (heade palkadega) ,peaks olema hoopis Ristil,Paliveres,Taeblas,sõnaga,kusagil raudtee lähedal.
oli siin oma rahvale tööd andvad leivatehas , kalakombinaat , sulev, kek, mek, trev, rev, teeninduskombinaat, , taeblas ept, , aga mida selle uue raudteega vedama hakatakse, iga vähegi logistikaga kursis olev ütleb–ei midagi, st .tühja õhku, palju õnne tühikargajatele
selleks, et kalevipojad kiiremini soome laeva peale saaks. 100 miljoni eest oleks võinud mõned riiklikud tööstusettevõtted haapsallu ehitada, meid kõiki on pandud brusseli nõela otsa ja kerjama
mida siis ehitads./tootma hakata. Niisama sooja õhku välja ajada, et on vaja, pole mõtet
makstakse peale et inimesed tahaksid elada oma kodukohas. Selleks on vaja raha mida peab lugeda oskama ja nägema peab suurt pilti. Popsi mentaliteediga ei jõua kuhugile, ehk vast sinnamaale, et kord puhub tuul valelt poolt ja siis jälle tähtede seis on vale.
Mida juttu ikka paber kannatab.
Tallinna eeslinn? Unistus? Üks asi on võib-olla paratamatu reaalsus, teine asi aga unistus.
Võib-olla?