Nädalavahetusel osalesid Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased Harjumaal Humala külas riigikaitselaagris.
LÜGi noored olid laagris koos riigikaitseõpetust omandavate noortega Gustav Adolfi gümnaasiumist, Tallinna humanitaargümnaasiumist ja eurogümnaasiumist. Kokku oli laagris umbes 200 õpilast, kellega tegeles paarkümmend instruktorit-koolitajat.
LÜGi noorte laager algas reedel kell 14.30, kui koolimaja juurest Kalda tänavalt bussi istuti. Riigikaitseõpetaja reservmajor Jüri Bachman andis laagrist kiire ülevaate, viis läbi ohutustehnika instruktaaži ja sõit algas Harjumaa suunas.
Buss sõidutas õpilased Harjumaale Humala külas asuva MTÜ Riigikaitse rügement logistikahoone juurde, mida rahvasuus ka „talliks” kutsutakse.
Tallis toimus õpilastega „totaalne muutumine”, mis piltlikult nägi välja nii: ühest uksest sisenesid tsiviilriietes noored ja umbes 30 minuti pärast astusid need samad noored hoone teisest uksest välja rohelises digilaigulises kaitseväe vormis ja seljas seljakott sõdurivarustusega. Ajateenijatest instruktorite praktilise väljaõppe järel, milline on sõduri isiklik varustus ja kuidas seda pakkida, seati seljakotid selga, moodustati korrektne rännakkolonn ning marsiti 800 m eemal asuvasse Humala raketibaasi.
Esimese päeva õhtupoolikul said kõik õpilased pädevate instruktorite abiga selgeks jaotelgi püstitamise, telgi ahju ohutu kütmise ja priimusel välikatelokkidega söögi valmistamise. Et öö mööduks turvaliselt, pidid laagrilised korraldama igas telgis öise telgiahju valve. Et aga ahju valvurid ise magama ei jääks, oli ka laagripatrull, kelle peamine ülesanne oli jalutada telkide vahel ning aeg-ajalt ahjukütjaid tasasel häälel sõnadega „ega te ei maga” kõnetades ärkvel hoida.
Laagri teine päev oli sisustatud peaasjalikult ringkoolitusega. Õpperühmad läbisid karusell-meetodil üheksa õppepunkti. Punktides jagasid instrukorid praktilisi sõdurioskusi: välihügieen, liikumine maastikul, maskeerimine, meditsiiniline esmaabi välitingimustes ja palju muud. Kaitseväeoskuste kõrval andsid oma valdkonna kohta praktilisi oskusi politseinikud ja päästjad. Vaieldamatult olid põnevamateks koolituspunktideks airsoft ja köiekoolitus. Neist esimeses korraldati airsoft instruktorite juhendamisel korralik „lahing”, teises said soovijad angaari katuselt rakmete ja köie abil turvaliselt maapinnale laskuda. Nii mõnelegi noorele oli tegemist suure eneseületamisega. Maale laskudes ning end köiest ja rakmetest vabastades olid kõik rõõmsad ja õnnelikud.
Teise päeva õhtupoolik jätkus üllatuste ja eneseületamistega – õpilased jagati 18 jaoks, igas umbes 10 õpilast. Igale jaole jagati kätte pannid, restid ning kotitäis „produkte”. Ülesanne oli järgmiste tundide jooksul valmistada üks soolane toit ja üks magustoit. Valmistatavast toidust pidi söönuks saama terve jagu ning üks väike ports tuli serveerida auväärt žüriile hindamiseks. Hinnati toidu välimust, maitset ning seda, kuidas õpilased oma toitu presenteerisid. Žürii hindamist lähedalt näinud major Bachman kinnitas, et Läänemaa noored olid pingelises võistluses esikolmikus. Päris võitu küll ei tulnud, kuid žüriilt saadi maksimumpunktid toidu välimuse eest.
Kolmanda päeva „nael” oli orienteerumisrännak, mille käigus läbisid laagrilised rühmadena kaardi ja kompassi abil umbes 6 km teekonna. Finiš oli esimesest laagripäevast tuttav „tall”. Selles võistluses olid LÜGi noored vaieldamatult parimad. Märt Õiglasse juhtimisel läbis LÜGi rühm raja 1 tunni ja 47 minutiga, mis oli suurepärane aeg. Rajarekordist lahutas võitjaid vaid 5 minutit.
Peale võidukat orinteerumisrännakut tegid noored taas läbi „totaalne muutumise”, kuid seekord reedega võrreldes vastupidises järjekorras – ühest uksest siseneti välivormis, teisest uksest väljusid mõni aeg hiljem tsiviilriietuses noored, väsinud ja näod määrdunud, kuid silmis sära, millest võis välja lugeda: „Jess! Tehtud!”
Bachman sai õhtul ühel tuttavalt lapsevanemalt sõnumi: „Meil on kodus üks ülirahul vend, kellele laager väga meeldis!” See ongi õpetajale kõige parem palk!
Jüri Bachman
Riigikaitseõpetaja, reservmajor
Fotod Jüri Bachman
Tubli, Jüri !