Kuivõrd koroonaviirusega nakatumine on aina enam jõudmas vanemaealiste sekka ning sellega koos tõuseb prognoosi järgi ka haiglaravi vajadus, kehtestab terviseamet hädaolukorra, mis lubab haiglatel hakata looma juurde riigi poolt rahastatud voodikohti COVID-haigete jaoks.
“Tervisamet kehtestab tänasest (kolmapäevast – toim.) tervishoiualase hädaolukorra, millega tõstetakse alates 20. augustist haiglate valmisoleku taset, et luua täiendavaid COVID-haiglakohti ja me peame valmis olema, et haiglasse hakkab rohkem inimesi tulema. Hädaolukord annabki haiglatele võimalus luua täiendavaid COVID-kohti, võimaluse saada rahastust ravikohtade eest,” ütles tervisameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma Vikerraadio saates “Uudis+”.
- augustist peavad haiglatel olema lisakohad loodud ning võime COVID-haigeid vastu võtta, lisas Härma. Millist tervishoiuvaldkonda töötajate ümbersuunamine COVID-patsientide peale enim mõjutab, ei ole Härma sõnul praegu võimalik ennustada, kuid plaanilisele ravile ümberkorraldused kindlasti mõju avaldavad.
“Need kohad, mis luuakse, tulevad mingi ressursi arvelt. Kõige kitsam ressurss on meil tervishoiutöötajad ja seetõttu hakatakse piirama ka plaanilist ravi. Kevadel, kui COVID-kohtade arv ulatus tuhandeni, olime väga kriitilisel piiril oma tervishoiuvõimekusega. Tasapisi hakkame ülespoole ravivajadust eskaleerima, aga selle on oma mõju,” lausus Härma.
Härma sõnul on hädaolukord vaja ette ära kehtestada, et haiglatel oleks võimalik end valmis panna. Terviseameti prognooside järgi tõuseb 20. augustiks haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kuni 150-ni. Kolmapäeva seisuga vajab haiglaravi 63 koroonapatsienti.
Samuti jätkub Härma sõnul nakatumiste arvu kasv. Kolmapäeva seisuga on nakatumiskordaja R Eestis 1,19 ning see kasvab järgmistel nädalatel ligikaudu kümme protsenti nädalas, prognoosis Härma. See tähendab, et 20. augusti ajal jääb päevaste nakatumiste arv Eestis 300 ja 400 vahele.
Kes kaua küürutab, see ei suuda end pärast isegi käsukorras sirgeks ajada.