Uuemõisa ettevõtjad pole jäänud käed rüpes ootama, millal omavalitsus piirkonna arendamisega nendeni jõuab, vaid on härjal sarvist haaranud ja loonud mittetulundusühingu Uuemõisa tööstusala arendamiseks. Et ettevõtjad aastate eest seljad kokku on pannud, näitab praegu juba tulemusi. Uuemõisa tööstusalal enam hoonestusõiguseta ja omavalitsusele kuuluvaid tühje krunte ei ole. Põhjapoolses osas on koos Ridala vallavalitsusega ning toetuste abil tehtud uus alajaam ja valminud soojavõrgud ning läbirääkimised uute tootmiste Haapsallu tulekuks käivad.
Nüüd on kord Tallinna maanteest lõuna poole jääva tööstusala käes. Ettevõtjate plaanid pole sugugi väikesed, tänavavõrgu ja kinnistupiiride korrastamise kõrval mõtlevad nad ka kaubaraudtee haru toomisest tööstusalale.
Nii mittetulundusühingu moodustamine kui ka selle edukas ja aastaid kestnud tegevus näitab, et kauboikapitalismi aeg on loodetavasti möödas. Jõutud on selleni, et iga teine ettevõtja pole enam konkurent, kellega suhtlemist kramplikult vältida, vaid partner ja kolleeg. Käes on mõistliku ja pädeva koostöö aeg. Ja selles koostöös ei arendata mitte ainult tooteid, vaid ka elu- ja töökeskkonda.
Selge see, et konkurentsivõimeliseks tootmiseks on vaja nüüdisaegseid tingimusi, seda nii ehitiste, seadmete kui ka töötajate töökeskkonna mõttes, mille loomine on tunduvalt lihtsam huviliste ühiste pingutustega. Tõenäoliselt liiguvad Uuemõisa tööstusalal krundid käest kätte või leiavad uue rentniku lihtsamini, kui kogu ala planeering on selge ning vastab tegelikkusele. Ruumi arenguks ja uute tootmiste tulekuks sinna on veel külluses.
Kui eeltöö korralikult tehtud, on võimalik ju euroraha ning muude toetusmeetmete abil osa vajalikust rahast mujalt Haapsallu tuua. Sellest oleks kasu kõigile, sest arvata on, et Haapsalu inimene käiks meelsamini tööl oma kodulinna heakorrastatud tööstuskvartalis või mõnes nooblis ja innovaatilises ettevõttes, selmet sõita tööle Tallinna või Pärnusse.
Tööstust saavadki ainult ettevõtjad arendada.
väga hästi !
See, kui hästi, selgub hiljem.