Suvel õues toimetades juhtub sageli väiksemaid õnnetusi, mis tekitavad haavu, marrastusi või põrutusi. Et haavad kiiresti ja tüsistusteta paraneksid, tuleb neid korrektselt hooldada. Südameapteegi proviisor Ave Niidu juhendab, kuidas seda teha.
Haava õige hooldus on oluline, sest nii välditakse selle saastumist ja põletiku teket. Haavahoolduse juures on kõige olulisem tagada selle puhtus.
Vigastusi esineb kahte tüüpi: kinnised ja lahtised. Esimesed varieeruvad väikestest sinikatest siseelundite kahjustuseni. Lahtised haavad ulatuvad pindmistest marrastustest sügavate torkehaavadeni.
Haavatüübid
- Marrastusi põhjustab kukkumine või libisemine kõvale või karedale pinnale.
- Põrutushaavad on tavaliselt sakiliste servadega, võivad põhjustada suure verejooksu või olla saastunud.
- Lõikehaavad on tekitatud noa või klaasiga ja on sirge servaga. Kui sügavamal paiknevad veresooned, kõõlused ja närvid saavad viga, on lõikehaavad väga ohtlikud. Sügavate lõikehaavadega tuleb kindlasti pöörduda arsti juurde.
- Torkehaavad on enamasti tekitatud pika orataolise esemega ja võivad olla ohtlikud siis, kui need on sügavad.
- Hammustustega tuleb kindlasti pöörduda arsti juurde. Kui haava pole asjatundlikult ravitud, põhjustavad nii koera- kui inimesehammustus suure tõenäosusega infektsiooni, mida ravitakse antibiootikumidega.
- Sinikate ehk hematoomide puhul on terve naha värvus muutunud, sest veresoontest väljunud veri värvib selle punakas-lillakaks, hiljem kollakas-roheliseks.
- Mustuse ja võõrkehadega saastunud haavadega tuleb pöörduda arsti juurde, et vähendada infektsiooniohtu. Isegi tillukesed haava sattunud võõrkehad võivad tekitada märkimisväärset valu ja põhjustada täiendavaid probleeme. Kui viimasest teetanusevastasest vaktsineerimisest on möödas üle kümne aasta, siis on õnnetuse korral vajalik täiendav vaktsineerimine.
Kodune esmaabikomplekt ja haava puhastamine
Aeg-ajalt tekib väiksemaid haavakesi ja marrastusi ning seega peab igasse esmaabikomplekti kuuluma antiseptikum, erineva suurusega plaastrid, sidemed ja haavatampoonid. Korralik haavahooldus on väga oluline, et vältida põletiku ja koledate armide teket.
Haavade kiire ja tüsistuseta paranemine sõltub haavaravist. Haava ohtlikkus sõltub selle asukohast ja suurusest, samuti selle saastatusest. Kergemate, pindmiste haavade hooldusega saab inimene tavaliselt ise hakkama.
Enne haava puhastamist tuleb pesta käed sooja vee ja seebiga puhtaks. Haava saastumise vältimiseks tuleb seda regulaarselt antiseptikumiga puhastada. Haava loputamisega eemaldatakse võõrkehad, saaste ja osaliselt ka kahjustatud kude. Jaheda lahusega loputamine aitab väiksema verejooksu peatada.
Pärast puhastamist tuleb haav katta puhta plaastri või sidemega. Suuremate haavade puhul on ideaalne kasutada haava külge mitte kleepuvat sidet. Kui haavaside või plaaster on märjaks saanud või määrdunud, siis tuleb see asendada uuega.
Suurte, sügavate, võõrkehi sisaldavate või saastunud haavadega (sealhulgas loomade hammustustega) tuleb pöörduda arsti juurde, kuna haavast alguse saanud nakkus võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme. Arstiga tasub konsulteerida ka siis, kui haavaservadesse on tekkinud punetus, haav on turses ja tekkinud on palavik.
