Kära Posti tänava allee maharaiumise pärast on ootuspäraselt vaibunud – kaua sa ikka jõuad! – ja ega esialgu ju saed veel ei vingu ka, mõtleb haapsallane, ja loodab. Mida imet? Et kui kogu aeg nina alla ei nühita, siis pole olemas?!
Kätte on jõudnud suvi ja vana allee pakub endiselt kosutavat varju, nagu ei ripukski ta pea kohal surmaotsust. Ega miski seda kohe-kohe teoks saavat laastamist meenuta ka ju. Terve pika allee ulatuses pole kuskil lihtsamatki väljapanekut tulevase planeeringuga tutvumiseks.
Aga allee ise on ilus ja elujõuline, kust otsast ka ei vaataks. Ohtlikke/liiga suuri puid ei ole, haigeid samuti mitte. Ehk on nii… vormi täiteks tellitud uuringuidki? Ka selle kohta tuleb minna spetsiaalselt infot nõudma – ent kuhu? Süda valutab, aga midagi teha kah nagu ei oska… Kõnni seda alleed pidi nagu teel surmamõistetu juurde…
Kõnealune allee koosneb tammedest, pärnast, kastanist, ühesõnaga, eri Eestis tavalistest liikidest, välja arvatud robiinia ehk valeakaatsia. Ja need „valged akaatsiad, välismaa graatsiad”, nagu Ostap Bender täiesti asjakohaselt väljendus – need levitavad peent lõunamaist meelõhna, mida akaatsia õitseajal on tulvil terved bulvarid suurtes Kesk-Euroopa linnades.
Akaatsiad Posti tänava alleel? – küsite (te pole ainus!). Jah, ka akaatsiad, need Praha ja Viini alleede kaunitarid – ja Posti tänava alleel on neid rohkem kui üks, muide. Vaadake ise ja nuusutage, nad õitsevad just praegu!
Nii et sumbunud ja resigneeruma kippuvat kurtmist hävitamisele määratud allee pärast kuuleb veel vaid eravestlustes. Nagu oleks oht möödas. Või nagu oleks see esimene kord, kui millegi ajutise (loe: võimu pärast linnavalitsuses) nimel võetakse maha terve allee, ilma et linlast sellest isegi korralikult teavitataks. Lubage tsiteerida alati oma ajast ees olnud Lennart Meri intervjuud enne olümpia-aastat, mil kogu meie pealinn juba umbropsu rapsides olümpiaks valmistus, unustades, et Tallinn on siiski iidne linn, olümpia aga kestab vaid hetke selle sajanditevanuses ajaloos:
„Gagarini puiestee põlispuude mahavõtmine oli nähtavasti paratamatu, ent telefonikõned olid nii energilised, et mõistsin tallinlase sügavat traumeeritust ja tahaksin Täitevkomiteele tõsiselt südamele panna: linn on meie ühisvara, ja niisugustest sammudest, valusatest ja paratamatutest tuleb linlasi informeerida ammendavaIt. Minskis nägin iga suurema ehitusplatsi piirdeaial stendi tulevase ehituse skeemide ja piltidega, rahvasumm ümber. See on kodutunne, siit algab koduarmastus. /- – -/ Meil, selle linna elanikel, on ühine vastutus oma linna eest. Ja linlastel on lihtsam valida uus Täitevkomitee kui Täitevkomiteel uued linlased.”*
Kas ei kehti need sõnad samavõrd täielikult ka pool sajandit hiljem? Mis kasu on meil graniitsillutisest ja millest kõik veel, kui puude maha võtmisega muudetakse peatänava ilmet tundmatuseni, nii et seda jäävad meenutama veel vaid vanad fotod? Kui kaua taastub üks korralik allee (ja ärge tulge siinkohal rääkima istikutest, mis teil juba valmis on pandud)?
Valimised tulevad ja lähevad, linn jäägu iseendaks.
* Meie sõbrad, meie tuttavad („Eesti raamat” 1980)
Eva Aadamsoo
Raieloa annab välja linnavalitsuse keskkonnaspetsialist. Raielubade välastamise kord § 8 lg 8
8) puu raiumine kahjustaks väärtuslikku loodus- ja kultuurmaastikku, rohevõrgustikku, rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avaliku huviga;
See viimane “vastuolus avaliku huviga” sobib hästi raieloa keeldumise põhjuseks ja vaatamata selllele on keskkonnaspetsialist loa andnud!
Kas poleks lugupeetud ajalehel mitte aeg korraldada küsitlus mida linnarahvas sellest laastamistööst arvab? Saaksid ka linnaisad mingi indikatsiooni, kuidas neil valimistel minna võiks…
Tehke kõigepealt Haapsalusse raudtee valmivalmis.Tallinnas Toompea mäel tehakse ka igatsust disaini parkides ja aina hullemaks läheb Igal aiakujundajal on omad ambitsioonid , loomulikku vanalinna tunnet ei ole.
Kunstlik keskkond turistidele. Raha ümbertegemiseks tuleb Euroopast ja siis sageli uus on palju hullem. Näiteks pingid ebamugavad Toompeal ja küsitava väärtusega skulptuuride uputus sest las skulptorid ka teenivad. Kitši turistide jaoks ülipalju !
Milleks raudtee valmis? Te vist ei jaga poliitikast mitte essugi? Mida teiearust siis enne valimisi inimestele lubama hakata, kui valmis juba on? Mõelge natukene ka ikka!
Ärge vinguge! Kandke igaüks ise oma puud kaasas kui häda nii suur! Jätate oma hädaldamisega juba juhmi mulje. Tänav tuleb korda teha ja kui vaja, saab ka uut haljastust rajada, mida krt te vingute iga tegemise kallal? Ja kui ei tehta, siis jälle ulute?
Te ei ole võib olla aru saanud mis “vingumine” nende puude pärast on. Puid tahetakse säilitada või siis äärmisel juhul, et uusi puid istutataks asemele, aga haljastus plaani kohaselt asendatakse puud hoopis muru ja põõsastega. See on see mille tõttu on paljud ärritunud. Et tänav korda tehakse pole kindlasti midagi selle vastu kellelgi. Püüdke aru saada!
Jutt jumala õige 👍🏻
Puud, eriti just suured puud, on väärtus, mida pole võimalik sõrmenipsuga asendada. Nende “taastamine” võtab aastakümneid. Mujal maailma kujundatakse suuri magistraalegi ümber mõne üksiku suure puu. Meil ei suudeta ühte peatänavat nii korrastada, et puud alles jääks? Lõppude lõpuks on suurim probleem katkised kõnniteed, tehtagu need korda ja klaar. Milleks vaja kummalisi “pakkasuuhasid”, puude arvelt, mis pakuvad varju, ilmestavad linnaruumi ja mida igal pool mujal maailmas väga hoitakse ja säilitatakse. Arusaamatu lühinägelikkus linnavalitsuse poolt, ilmselt soovitakse ise vabatahtlikult võimust loobuda, sest ku sügisel on valimised, siis puude mahavõtmise pilt ei tee ilmselt ühtegi haapsallast õnnelikumaks. Teades, et asemele istutatakse mingid… Loe rohkem »
Katkine kõnnitee nõuab kaevetöid mis kahjustab juurestikku ja pärast ikkagi puud on kahjustatud .
Kus selline loodusteaduse “tarkus” nüüd tuli? Ise mõtlesid või? Sellisel juhul pead veel palju õppima.
Kõnnitee remont kahjustab pinnapealseid juuri. Suure tõenäosusega elab puu selle üle. Jaama tänavalt on ju näha. Ka kommunistide metropoli kõrvale Tallinna mnt. äärde pinnasesse lõigatud kõnnitee (mida varem üldse polnud) pole kõrval kasvavaid mände hävitanud.
Kus täpsemalt tehakse magistraalid ümber puu?
Saksamaal näiteks ja Belgias olen näinud.
Posti tn. kohta ei ütle midagi, aga vanalinnas võiks olla pakiautomaat ja taara vastuvõtt. Kes vähemalt lubabki need vanalinna orgunnida, selle poolt ma ka sügisel hääletan.
Maha kõik vana ja aegunud ! Asemele loome uue ja särava tuleviku, – isegi välismaalaste saapad lakume läikima!
Kommenteerijad elaks vist rõõmsalt keskajas edasi, kui vaid saaks. Nii kui midagi tahetakse uuendada on ving lahti. Küll on häda et teed on kitsad, siis jälle häda, et autosid palju- tahetakse teha rattatee läbi linna, et inimesed saaks ohutult rattaga liigelda – jälle ei meeldi. Nokk kinni, saba lahti. Küll oleks tore, kui siinsed kirjutajad saaks ise otsustada – siis istuks vist kõik roostikus, pilliroog kanni vahel
Ikka on keegi, kes jõuab kommentaariumis EKRE või kannide/pepuni.
Kommentaariruum ongi tegelikult selleks mõeldud, et inimesed eri arvamustega saaks seda välja öelda. Kõik ei ole kõiges ühte meelt ja see ei ole mitte halb ju!Kui lastaks mõnel vabalt toimetada, siis arvatavasti ei oleks keskaja hõngugi linnas, ainult asfalt ja lage maa
Jah, Eesti rahvas elab ‘keskajas’ ja meile meeldivad suured ilusad puud, mis on meile aastakümnetega armsaks saanud – nemad on osa meie kogukonnast. Sina libe rast ei saa sellest kahjuks aru, sest sa oled niiiii tark!
Kuulge Ohoo, see linn nimega Haapsalu on pärit mis ajast lugupeetav, siia vanade madalate majade rea vahele ei sobi selline moodne nagu eskiisilt aimu saab.Need auväärsed puud, m is kõik on ka elujõulised on väga heas kooskõlas ehitistega mis kahel pool tänavat Mõtlematu ja julm on tappa elu (põlispuud) Kas tõesti linnaelanike enamuse arvamus mitte midagi linna juhtidele ei tähenda, kust võtavad käputäis inimesi kelle töökoht on Linnavalitsus endale õiguse langetada selline otsus.Kuulutage välja kultuurimajja rahvakogunemine ja korraldage hääletus nagu valimistel.Enne seda võiks ekraanil olla kogu uus projekt oma ilus ja inetuses. Usun, et linnelanikud väärivad seda-see on juhtumisi mitte… Loe rohkem »
Muidu õige, aga kuskohast sa selle võtad, et enamus on vastu? See, et siin kommentaariruumis paar tükki rahul ei ole, ei tähenda linnaelanike enamust. See peaks selge olema ju.
Eks siin kribavadki need, kes suuremat pilti ei oska näha
Selge pole siin midagi enne kui rahvaküsitlus oleks läbi viidud ja päris selgeks saab asi siis kui puud on maatasa saetud ja kooremultsiga peenrad pissimiseks neljajalgsetele asemele pandud, siis on mõnigi tulihingeline uuendusmeelne tulemusest pettunud
Et vahetame siis autod troskade vastu ja lähme hangude ja rehadega lv ette õigust nõudma ?!
Ei pea kogu aeg autoga igale poole treppi sõitma. suvel võikski posti tänav olla liikluseks jalgsi, rattaga ja kui keegi veel troskasõitu pakuks oleks linn turiste täis nii kohalikku eesti rahvast kui ka kaugemalt.
üle 70 aasta ja need puud on kogu aeg siin kasvanud ja umbes-täpselt sama suured olnud. Kui vanaks elab puu? Pealt vaadates päris kabedad, aga mis seisus on nad tegelikult?! Kõiketeadjad ja virisejad võiksid ikka usaldada spetsiaiste.
PS! Ei ole vaja end tituleerida rahva eest seisjatena. Linn tuleb korda teha ja seda on võimalik praegu teha eurorahadega. Tundkem rõõmu!
Kõige tähtsam eeldus spetsialistidel peaks olema hoolivus ja armastus oma töö objekti vastu. Taoline spetsialist püüaks PÄRISELT last koos pesuveega mitte välja visata, mitte ei otsi võimalust lageraideks. Võõrsilt toodud projekteerijad/spetsialistid, Posti tänavat jalgsi/jalgrattaga mittekasutavad otsustajad, kes elavad väljaspool Haapsalut (pooled volinikud Ridalas?), kel puudub võib olla igasugune emotsionaalne side vanalinnaga, neil on muidugi lihtsam ‘kõdunev ja moraalselt vananenud’ Haapsalu tühjaks buldooserdada uuele ruumitegemiseks. Jumal tänatud, et lossipark, kuursaal ja raudteejaam kriitilised ajad üle elasid ning säästvalt renoveeriti. Palju sõltus siis ja sõltub tulevikus renoveerijatele antud lähteülesandest ja rahvale jagatud selgituste veenvusest. Posti t. kohta pole ÜHTEGI avalikku arutelukoosolekut mu… Loe rohkem »
lugesin täna keskpäeval ca 45 minuti jooksul ära jalgrattad posti tn. Maxima juures:
kokku 9 jalgratturit.
sh. sõiduteel sõitis 3 eakat
kõnniteel lükkas käekõrval jalgratast 1 eakas
ülejäänud sõitsid kõnniteel.
Tekkis küsimus, kas ikka on otstarbekas jalgrattatee nii suurejooneliselt tekitada. Äkki ei läheks iga järjekordse moegavooluga kaasa ja teeks nagu on kohalik vajadus.
Kas sa selle peale ei tulnud, et ehk on rattaga sõitjaid vähe selle pärast, et tingimused on viletsad. Ise sõidan ka rattaga igapäevaselt. Peatänaval ei tuleks mul mõttessegi ronida rattaga autoteele – kitsas ja tee nii kumer nagu gloobus. Kõnniteel seaduste järgi ei tohiks nagu sõita, jälle häda. Jalakäijate vahel manööverdades saad niigi pahaste pilkude omanikuks. Olen kahe käega uue tee poolt ja puude mahavõtmise vastu ei hakka ka protestima – iga asi vajab uuendamist
Kui Rail Balticut projekteeriti, tehti mingidki uuringuid, kes seda kasutama hakkavad. Oponentide sõnul need uuringud kriitikat ei kannata. Posti t. ratturitega täituvuse perspektiivi kohta pole samuti midagi teada. Ilmselgelt seal praegu palju ei sõideta. Täpselt nagu rattavaras on konkreetne inimene, peab ka rattur olema konkreetne isik, kes kuskilt tuleb, kuhugi läheb. Kust nad võetakse? Kes nad täna on? Jalakäijad? Autokasutajad? Vanalinna elanikud? Uuslinna elanikud? Linnakülalised? Eestlase loomust pisutki tundes väidan, et kui tal auto juba on, loobub ta sellest viimases hädas, välise sunni või vaesuse tõttu. Kas Posti t. ahendamine, peatumiskohtade kaotamine ja jalgrattarajad on piisav sund auto kojujätmiseks (iga… Loe rohkem »
Ei ole vaja mõelda ette 50-100 aastat. Tahaks nagu praegu rattaga sõita, normaalselt jalgsi käia ja kui on vilets suusailm, siis ka autoga liigelda. Nii et viriseks vähem ja laseks need nö tsaariaegsed teed tänapäevale sobivaks teha.
Õhtu kalda hõbepajusid mäletan 75 aastat.
Ohtlikud. Maha võtta ja kogu kallas asfalteerida.
Paralepa mets seikluskeskuseks ja teed asfalteerida.
Haapsalu läheb Tallinna teed.
Kogu aur keskuste ja teede rajamisele.
Valimiste aasta. Sügisel saab autoritele hinnangu anda.