10

Seenefarmerid ehitavad Kullamaale oma kuningriiki

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lõvilakast on võimalik teha ka nii toidulisandid kui ka pulbreid. Seega ei juhtu meiega midagi hullu, kui koroonapiirangute tõttu taas restoranid kinni pannakse,” arutles Jaanela Poks. Foto: Urmas Lauri

Lõvilakast on võimalik teha ka nii toidulisandid kui ka pulbreid. Seega ei juhtu meiega midagi hullu, kui koroonapiirangute tõttu taas restoranid kinni pannakse,” arutles Jaanela Poks. Foto: Urmas Lauri

Kullamaal kuulsate tünnide veeres tegutsev Jaanela Poksi ja Tanel Heinsalu seenefarm on juba oma nime - Seenefarm 2.0 - vääriliseks kosumas. Sügiseks loodavad farmerid seenetööstuse talvekindlaks teha ning tünni ja konteinereid ühendava soojakindla koridori valmis ehitada.

Eesti Seenefarm loodab koridori ehitamiseks vajamineva raha - 8000 eurot - kokku saada Hooandja toel. Reedese seisuga oli seenefarmil 140 hooandjat, kes on toetanud ettevõtmist 7055 euroga. Hooandja on ühisrahastusplatvorm, kus iga soovija võib endale meelepärase summa ettevõtmisesse annetada. Kui taotleja eesmärki ehk soovitud rahasummat kokku ei saada, siis saab iga annetaja oma raha tagasi.

Heinsalu on kindel, et kui Hooandja toel vajaminevat summat kokku saada ei õnnestu, on koridor talveks siiski valmis. “Me võime neid toetusi ja investeeringuid ka mujalt saada, aga tegelikult on meie eesmärk kaasata inimesi, kes tahaksid, et Eestis oleks oma seenefarm - Hooandja võimaldab neid meie tegevusse kaasata,” lausus Heinsalu. “See ei ole ainult selle pärast, et raha saada,” lisas Poks.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
En.
En.
Saan aru, et seeneäri toidab tootjat. Aga kas ka sööjat? St. milline on seente reaalne toiteväärtus? Kui see puudub, taandub ettevõte nagu puutulpide treimisele. Aga ega seenefarmerid pole süüdi, et Eesti riik ei soosi enam universaalseid väiketalusid, mis enne 2. Ilmasõda tagasid tänases mõistes superkvaliteettoodangu nii taluperele, linnarahvale kui kahele okupantriigi ameele, lihtlabasest ellujäämisest rääkimata. Mina soovitaks Lääne Elul üles otsida Läänemaa viimane päristalu pidaja või kasvõi 1-2 piimalehma pidaja ning teha temaga ‘nimi muudetud’ sildi all intervjuu. Sest niikuinii on tegu mingite seadusesätete tõttu ‘kurjategijaga’, kes ei saa kõigest oma nime all rääkida, ehkki on aus maainimene nagu neid… Loe rohkem »
turumajanduse nähtmatu käsi
turumajanduse nähtmatu käsi

Kui on poes kõrvuti “linnuvabriku” munad ja “mahe-vaba-kohalik” ning hinnavahe on 2x, siis ei mõtle hetke ka kui linnuvabriku munad kotti pistan. Sama jutt ka nende 2 lehma pidajate kohta. Tädi Maali lööb oma kahe lehma tulud-kulud kokku ja leiab et 2 euri liitrist on tulud nullis, selle peale tõstab aga iga pätsuaja ihaleja kisa taevani ja nõuab 50-sendist piima tagasi. Mis puutub seentesse, siis edu toimetamisel. Mõte liigub õiges suunas ja küsija suu pihta ei lööda.

Postimees kirjutab
Postimees kirjutab

jutujärgi on supper äri idee ja siis peab hooandjasse kerjama minema :)))) mulle tundub see rohkem suure kisa projekt olema. sest kui äriregsitrisse vaadata siis ettevõtte käibenumbrid ju midagi lillelist küll ei näita.

Urmas
Urmas

Ma ei saa aru ühest asjast? Kui teil on nii hea äriidee, siis miks te ei võta pangast laenu oma idee lõpule viimiseks, vaid ootate Hooandjast annetusi? Ja kui juhtub see, et ei saa annetustega kokku vajalikku summat ja lubate annetajatele raha tagasi kanda, siis, kas teil on olemas raha, mida pank tahab saada ülekandetasudeks? Kui ei, siis ju puhas miinus äriodeele.

Kaspar
Kaspar

Esiteks, miks peaks pangast just laenu võtma, kui on inimesed, kes tahavad projekti toetada? Kõik pangad ei taha ülekande eest ka raha saada ja 200 ülekande tasu pole ka just suur summa.

Kodanik
Kodanik

Oleneb mis pank on. Lhv näiteks ei võta mitte üht senti ülekannete eest.

kolla
kolla

Õnneks on Kullamaa metsades normaalseid seeni veel lademetes.

Tom naabermajast.
Tom naabermajast.

Me saame selle raha nagunii,aga andke teie ka..???

poetagune
poetagune

Läänemaa kõike kuulsam põllumees Pärnpuu ei varjagi seltskondades oma äri algusest rääkides, et sai raha äri alustamiseks mitukümmend aastat tagasi Jüri Ott`ilt, kuid maksis kenasti kõik õigel ajal tagasi, siis pangad lihtsalt põllumeestele laenu ei andnud. Nüüd võiksid seenekasvatajad Pärnpuult laenu küsida, Pärnpuu teeb neile korraliku ekspertiisi, võtab ka püksid jalast ära ja vaatab kas äriplaan peab või on see seenevaht- kerjata niisama pole muidugi ilus, abivajajaid on niigi iga nurga peal.

Kah taarakoll
Kah taarakoll

See aferist küll enam kellelegi ei laena 🙁 Üldse head teha on kahjumlik, isegi kullamaal 🙂

wpDiscuz