Koroonaaja üheks teravamaks teemaks tõusid kiiresti kaugõppega seotud probleemid.
Internetiühenduse, digiseadmete ja -pädevuste kõrval tuli valgusvihku ka õpetaja, kelle roll oli ühe päevaga muutunud. Üldiselt klassi ees õppetööd juhendanud õpetaja pidi ühtäkki istuma koos õpilastega arvuti taha ja jätkama tööd, vastas vaid helendav ekraan.
Viiruse levimise teise laine ajal püüdis Eesti distantsõpet võimalikult pikalt vältida, sest üldine arvamus on kujunenud, et e-õpe ei asenda traditsioonilist kontaktõpet. Paraku teame, et distantsõpe soodustab hariduslikku ebavõrdsust õpilaste vahel ning mõjutab eriti kehvemate tulemustega õpilasi. Kooli naastes on õpetajate ees suur ülesanne õpilaste tase taas ühtlasemaks muuta.
Eesti seisab silmitsi veel suurema haridusvaldkonna probleemiga. Selleks, et meil jätkuks tublisid, motiveeritud ning meie noori arendavaid õpetajaid, tuleb tagada nende järelkasv. Ilma õpetajateta võime oma edule kriipsu peale tõmmata.
Riigikogu kultuurikomisjon kohtus valdkonna asjatundjate, ministeeriumi ja õpetajate esindajatega, õpetajate koolitajatega ning asendusõpetajate pakkujatega. Parlamentaarsete kuulamiste tulemusena esitati valitsusele ettepanekud õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise tagamiseks.
Ilmselt saab iga lugeja aru, et mitte kellegi valduses ei ole hõbekuuli, mis probleemid korraga lahendaks. Riigikogu fraktsioonid tõdesid, et õpetajakutse väärtustamine ning õpetajate järelkasvu tagamine eeldab kõigi tasandite institutsioonide järjepidevat koostööd. Valitsuse pädevuses on töötada välja tegevusplaan ning koordineerida selle elluviimist. Seejuures tuleb haridus- ja teadusministeeriumil kaasata õpetajaskonna esindajad aineühendustest ning seltsidest. Muret tekitab õpetajate suur töökoormus, aastate eest nuditud karjäärimudel ning töötasu suur sõltuvus just riigi võimekusest ja valmisolekust.
Loomulikult ei piisa vaid riigi panusest, sest ainuüksi riigile toetudes poleks süsteem ikkagi jätkusuutlik. Vaja on koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste panust koolivõrgu ülalpidamisel. Koolikeskkond ja seal valitsev õhustik ei ole sugugi vähetähtsad ning nende olulisus ajas vaid kasvab. Koolipidaja peab lisaks toetama koolijuhti, kelle ülesanne on motiveeriva ja õpetajat arvestava töökeskkonna loomine. Õpetajate järelkasvu tagamine sõltub koostööst koolikogukonna ja lapsevanematega, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka laiemale ühiskondlikule foonile.
Kuulamiste käigus tõdeti, et sama palju, kui vajame õpetajate järelkasvu, vajab haridussüsteem juurde pädevaid koolijuhte. Töökeskkonna ja õpetaja karjääriraja kujundamine on esmalt kooli kvaliteetse juhtimise ja sisemise koostöö korraldamise küsimus. Selleks on vaja järjepidevalt tegeleda koolijuhtide pädevuste arendamise ja koolijuhtide sõltumatu akrediteerimisega.
Õpetaja töökoormuse sisse peavad mahtuma kõik õpetajatöö ülesanded alates tundide ettevalmistamisest ja läbiviimisest kuni tagasiside andmiseni. Täiendavate tööülesannete eest nagu õpilaste olümpiaadideks ettevalmistamine, uuele töötajale mentoriks olemine, teise õpetaja asendamine jms tuleb maksta lisatasu. Klassijuhataja tasu tuleb oluliselt suurendada. Töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu oluline vähendamine, tööülesannete jaotus, tehniliste ja õppetööga mitte seotud ülesannete vähendamine ning digilahenduste arendamine. Kaasava hariduse nõuetega toime tulemiseks tuleb õpetajale tagada tugispetsialisti või abiõpetaja tugi. Läbi on vaja viia senise kaasava hariduskorralduse põhjalik kriitiline analüüs.
Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega spetsialistide omaga. Õpetajate töötasu tuleb siduda Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena kuni 1,4kordseks. Samuti tuleb kaaluda õpetajate karjäärimudeli sidumist töötasuga.
Lõpetuseks võiks lisada veel ühe ülesande, mis Eestil tulevikus ees seisab. Nimelt on aastaid PISA testide tipus figureeriv Eesti andnud teistele riikidele märku, et siin väikeriigis on targad ja haritud inimesed. Arvestades, et üha enam on neid tegevusvaldkondi, kus üks olulisemaid sisendeid on tark, loominguline, (ise)õppiv inimene, siis võib öelda, et jaht ajudele muutub üha suuremaks. Meie edukad noored on seega välismaailmale ahvatlev ressurss, üha enam andekaid rahvuskaaslasi meelitatakse välismaale tööle. Välismaal kogemuste omandamises ei ole mitte midagi halba, pigem vastupidi. Peame silmas pidama, et maailmas ära käinud ja maailma näinud noored leiaksid tee meie juurde tagasi. Meie tulevik sõltub kõikide tasandite koostööst.
Lihtne küsimus Lääne Elule – Mis ajast on hakanud läänemaalased arvestama põliste pärnumaalaste arvamusega ? Hoiame ikka oma au ja väärikust !
mehed ei lähe viieks aastaks ülikooli, et pärast koolis 1200eurot kuus teenida…
Vastulause : Mehed lähevad ülikooli isegi siis, kui teenivad pärast alla miinimumi palka. Küsimus on harituses, mitte hariduses.
Muiste olid kooliõpetajaiks mehed. Kuhu nad kadusid? Pikemat arutluskäiku vahele jättes sõnastan ühe võimaliku põhjuse: mehed ei taha isegi raske raha eest end (laste poolt!) mõnitada lubada ega soovi ka ise lastega lõputu kavaldamise ja sõnaosavuse abil manipuleerida, mis kultuurimarksismis on täna ainsaks kasvatusmeetodiks. Teine teema on distantsõpe. Jällegi pikemat arutlust vahele jättes teen ettepaneku taastada nõukogudeaegne Telekool, kus konkreetsete õppeainete sõlmpunkte lahkasid Eesti parimad pedagoogid. Sedasorti tsentraalõpe vähendaks tänaste aineõpetajate igapäevakoormust.
Meie tulevik sõltub kõikide tasandite koostööst. – ma pole enda elus küll ühtegi koostöövõimelist õpetjat leidnud. ikka ja jälle saan tagasiside et aega ei ole ja kuidas asju teha ei saa. Keegi teine peab kuskil tegema aga mitte nemad. Maailmavaatelised konfliktisituatsioonid on harimatute õpetajatega igapäevane nähtus. selleks et koostööd teha peab olema subjekt kellega seda koostööd teha.
kui distantsõppe võimekust arvesse võtta siis eetis on vaja 10 õpetakat et kogu eetsit ära koolitada, mis järelkasvu meil enam vaja on.
Eks võidelda tuleb poliitikute arvates ikka tagajärgedega, aga mitte põhjustega. Inimlik lollus on hukutav, eriti kui ei mõisteta süsteemseid vigu haridussüsteemis endas. Kas artiklis oli juttu koolivõrgustiku korrastamisest, kõrghariduse riiklikust tellimusest (loe ühiskonna vajadustest lähtuvat) jne? Kaasav haridus on Eestis ammu läbi kukkunud üritus, eriti kui riik ja HTM arvab, et see on ainult erivajadustega laste toomine tavakooli. Ju siis enne KOV valimisi tuleb teha reklaami oma “suurtele” (loe olematutele) saavutustele. Millal küll valija hakkab mõistma tühja sisutu jutu mõtetusest ning hakkab oma valikute tegemisel valimistel lähtuma reaalsusest ja tegudest? O tempora, o mores
Õige jutt. Uus valitsus seisab kindlasti kõigi inimväärika töötasu eest ning arvatavasti on suuri muutusi oodata juba enne kohalikke valimisi sügisel, kuna erinevalt varasematest saab uus valitsus hästi aru olukorra kriitilisusest. Oleme tunnistajaks uuele poliitilisele ajastule! arvatavasti ei jää ka päästjad kõrvale ning uus ajastu kujuneb revolutsiooniliseks kogu maailmas ning on eeskujuks kõigile!