Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt ei ole sellel õppeaastal riigieksamite sooritamine gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Koroonakriisist tingitud muudatused puudutavad ka põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korraldust.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on lõpetamistingimuste paindlikumaks muutmine vastutulek teist õppeaastat kriisioludes õppinud abiturientidele. „Muudatus annab koolilõpetajatele võimaluse oludega arvestades ise kaalutletud otsus teha. Oleme pingutanud, et eksamite sooritamine oleks õpilastele ohutu. Seega julgustan õpilasi siiski eksameid sooritama. Lisaks põhieksamile pakume selleks kaks lisaeksami aega. Kõikidel soovijatel on võimalus riigieksamite sooritamiseks aga ka järgnevatel aastatel“.
Gümnaasiumi lõpetajatel on võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Eksamite tegemine ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal, koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg põhieksami ja lisaeksami vahel.
Neile õpilastele, kes ei saa sellel ajal eksamil osaleda, võimaldatakse sooritada lisaeksam. Sel aastal korraldatakse riigieksamitele veel täiendavalt üks lisaeksam, nii et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud, lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil kindlasti esitada avaldus Haridus- ja Nooreametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist.
Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.
Kooli lõpetamiseks peavad põhikoolilõpetajal aastahinded ja gümnaasiumi lõpetajal kooliastmehinded olema vähemalt “rahuldavad” või “arvestatud”. Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimuse või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on COVIDist tingitud õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritama.
Sellel õppeaastal võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
Riigieksamite põhieksamite ja lisaeksamite ajad 2020/2021. õppeaastal
| PÕHIEKSAM | LISAEKSAM 1 | LISAEKSAM 2 | |
| Eesti keel (kirjalik) | 19. aprill 2021. a | 17. mai 2021. a | 7. juuni 2021. a |
| B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) | 21. aprill 2021. a | 18. mai 2021. a | 8. juuni 2021. a |
| B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) | 21.–23. aprill 2021. a | 18.-19. mai 2021. a | 8.- 9 juuni 2021. a |
| Inglise keel B1/B2-tasemel (kirjalik) | 7. mai 2021. a | 26. mai 2021. a | 21. juuni 2021. a |
| Inglise keel B1/B2-tasemel (suuline) | 10.–13. mai 2021. a | 26.- 27. mai 2021. a | 21.-22. juuni 2021. a |
| Matemaatika (kirjalik) | 21. mai 2021. a | 3. juuni 2021. a | 18. juuni 2021. a |
