8

Juhtkiri: kas tõbi ka teab?

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Juba mitmendat päeva kogunetakse Toompeal, et protestida riigikogus arutusel oleva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse vastu. Seadusmuudatusest, mis annab terviseameti kõrval ka politseile õiguse piirangute mittetäitmise eest trahvida, kardetakse politseiriigi kehtestamist, isikuvabaduste ja inimõiguste kallale minekut ning muid hirmsaid asju.

Võibolla oleks siiski mõistlik alustada küsimusest: miks seda seadust vaja oli? Siia võiks muidugi käia juristi jutt, milliseid ebakohti ja kuidas täpselt uus seadus lahendaks ja kuidas see võimaldaks piiripealsetes oludes selgemalt tegutsemist. Seda räägitakse ja kirjutatakse nagunii.

Elu on näidanud, et piiranguteta või kehtivate piirangute puhul pole me ühiskonnana käitunud küllalt vastutustundlikult. Nakkus levis laialdaselt ja see omakorda näitab, et kui paluda inimesi käituda ennast ja teisi säästvalt, leidub ikka kenake hulk neid, kes sellele vilistavad.

Kes tahab, leiab sada põhjust, miks mitte kanda maski, püsida kodus, vaktsineerida või mitte minna naabrimehe juurde õhtusele õllele – kas ei paku maskid küllaldast kaitset, on vaktsiini liiga vähe uuritud või laseb riik omaenda kodanike ettevõtted põhja.

Mis sest, et jurist ütleb, et riigikogus arutusel oleva seadusega pole iseenesest midagi väga hullu lahti, või räägib infektsionist, et maskiga on nakatumise oht väiksem, või selgitab viroloog, et vaktsiin on tõhusaim viis nakkushaiguste tõrjumiseks. Nad olla kõik kas lollid või ära ostetud.

Samas, oma valdkonnas saame kõik väga ruttu aru, kui keegi pada ajab, vandenõuteooriad unuvad niipea, kui jutt enda erialale kaldub – sest „…see on ju mõttetus, ma olen seda õppinud ja nii kaua valdkonnas, ma ju tean!”. Aga miks arvatakse, et arsti- või juurateaduskonnas õpitakse-õpetatakse mõttetusi?!

Ja nii seisamegi maskideta Toompeal, üksteisele ilmselt liiga lähedal. Millele lootes? Et mulle tõbi külge ei hakka, kui ma teda ei tunnista. Aga kas tõbi ka seda teab?

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Manna Liisa
Manna Liisa

Väga paljudel inimestel on kuulmislangus ja enamasti seda endale ei tunnistata, inimese aju on ennast ise treeninud kuuljaks niimoodi, et ta jälgib rääkija suud ja viib kõne ja heli kokku. Sest kuulmisaparaati häbenetakse, see on inetu, tülikas ja – mis teised arvavad, ega ma kurt pole.kui arvestada, et peas on prillid, suus proteesid, nüüd veel see ka. Seega – hea oleks kui suhtlemisega tegelejad kannaks visiiri ja kui teil on mask ja näete, et inimene ei saa aru, ärge karjuge talle kõrva, hääldage oma kõnet aeglaselt ja selgelt. Paraku on eestlane habemesse pomiseja, muhvigi aru ei saa.

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Inimlik oinalikkus aga teisest küljest “õndsad on need kes vaimust vaesed”!

Eduard
Eduard

On reeglid ja käitumise normid. Sama hästi võiks joomase peaga rooli mineku legaliseerimist nõuda…

Harald
Harald

Seda Toompeal piiranguid raskelt rikkuvat bandet peaksid kõigepealt ründama NATO lennukid, siis tankid ja seejärel jalavägi..
Igapäevaselt tassivad ju katku laiali ja keegi ei sekku
Helistasin NATO Euroopa peakorterisse, lubasid asja kaaluda

Vahi nalja
Vahi nalja

Aga alustaks siis põhistatud kommentaaridega põhiseadusest ja seda riigiõiguse valdkonna õpetatud õigusteadlastest. Rait ja Paloma nendeks kindlasti ei ole! LE võiks ju otsa lahti teha, sest sellega peab nõustuma, et Eesti hukutab eelkõige inimlik lollus ning see on ühiskonnas hakanud levima.

selgeltnägija
selgeltnägija

juristil on ka nimi, ameti -ja töökoht? muidu nagu üldine mula

Hellat
Hellat

Selgeltnägija peaks ise teadma?

wpDiscuz