0

Raivo Trass toob Koongas lavale Hirmus Antsu loo

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Ants Kaljurand enne teist maailmasõda, pildistatud 1939 või 1940. Foto: arhiiv

End Lõuna-Läänemaa metsades varjanud legendaarsest metsavennast kõneleva suurejoonelise lavastuse konsultant on läänlasest ajaloolane Mati Mandel.

„Oleme jah ette valmistamas seda lugu,” ütles Trass Lääne Elule. „Pakuti lavastada ja proovin ära.” Teksti autor on dramaturg Urmas Lennuk. Näidend ise on alles nii verivärske, et jõudis lavastaja kätte paar nädalat tagasi. Trass ütles, et tegeleb tekstiga ja näitlejate, sh Hirmus Antsu osatäitja valimisega. „Mõttes nad on, aga enne kui lepingud sõlmitud, ei saa veel nimesid välja öelda,” ütles Trass.

Peale professionaalsete näitlejate on kavas kaasata kaitseliitlased ja harrastajad. „Aga see pole kindel. Kõik täpsustub. Eelproovid algavad kevadel,” ütles Trass.

Lavastus viib 1940.–1950. aastatesse ja põhineb tegelikel sündmustel. Etenduste paik – Koonga (Pikavere) vallamaja – pole juhuslik. Just Koongasse tuli Saaremaal sündinud Hirmus Ants ehk Ants Kaljurand sulaseks ja varjas end hiljem metsavennana viis aastat.

„Muidugi on see üks tõsine lugu,” ütles Trass.

Seda aega ja temaatikat ei ole varem ka eriti puudutatud. „Teda pole just põlatud, aga ta on kuidagi varjus olnud. Kui keeruline see aeg oli, kuidas inimesed end varjasid,” ütles Trass. „Neid aidati lootuses, et kommunistlik hävitusmasin võetakse rajalt maha, aga ei läinud nii. Siis hingitseti kuidagi edasi. Ja kui palju oli reetjaid. Kui palju oli neid, kes ei osanud poolt valida.”

Lennuki jaoks on see lugu inimestest, kes jäid jalgu ajale, kus nähtamatust peidusolekust sai kangelastegu. „See oli valus ja traagiline valik, mille ees noored mehed seisid,” ütles Lennuk. Miks aga seda lugu jutustada just nüüd? „Taasiseseisvumise alguses idealiseeriti metsavendlust, loodi heroiline müüt,” ütles Lennuk. „Viimasel ajal on hakatud metsavendluses otsima moraalset laostumist ja jõhkrust.”

Olles pool aastat süüvinud metsavendade mälestustesse, leiab Lennuk, et nad olid ühed kõige traagilisemad kangelased. „Nad on kangelased, kes jäeti ilma võimalusest teha kangelastegusid,” ütles Lennuk. „Minu jaoks on see olnud kõige jõhkram ja valusam kirjutamine üldse.”

Näidendi teksti vaatab üle ajaloolane Mati Mandel. „Trassiga oleme paar korda rääkinud ja asja arutanud, aga tekst pole veel minu kätte jõudnud,” ütles Mandel.

Temast paremat asjatundjat annab otsida, sest Mandli sulest on ilmunud raamat „Kogu tõde Hirmus Antsust?” – põhjalik uurimus legendaarsest metsavennast.

„Asi on seda väärt,” ütles Mandel Hirmus Antsu loo lavale toomise kohta. „Mida rohkem neist asjust räägitakse, seda parem.” Mandel ütles, et ootab näidendi teksti suure huviga ja loodab, et peaossa valitud näitleja on õiget kasvu. „Ants oli pikk mees, 1.84,” ütles Mandel. Muidu oli Ants Kaljurand uurija sõnul lihtne maapoiss, vaesest perest. „Tüdruku laps, emaga kasvanud,” ütles Mandel.

Saaremaalt tuli Kaljurand Koongasse sulaseks. „Vaikse looomuga mees oli. Metsagi sattus ta kuidagi pooljuhuslikult,” ütles Mandel. 1941 Saksa armeesse astunud ja 1944 sealt deserteerunud Kaljurand arreteeriti teel Saaremaale Lihulas 1944. aasta septembris ja viidi Tallinnasse Koplisse vangilaagrisse. Paari nädala pärast õnnestus tal põgeneda Koongasse, kus ta end varjas, ja temast sai metsavendade salga juht. „Tasase loomuga küll, aga temas pidi olema midagi sellist, mis tegi juhi just temast, kuigi pundis oli ka vallavanem,” ütles Mandel.

1949. aastal võttis julgeolek Kaljuranna kinni. Hirmus Ants hukati 1951 märtsis.

„Nime Hirmus sai ta üsna juhuslikult,” ütles Mandel. Seisnud Ants, mustad tunked seljas, selline pikk kolakas, ja keegi öelnud: „Hirmus mees!”

„Hirmus ta ei olnud, aga näe, nimi jäi külge,” ütles Mandel.

„Hirmus Antsu loo” toob lavale MTÜ Kesk-Eesti Teatritrupp, mille eestvedaja Ants Välimäe on pärit Koongast. Välimäe ütles, et Hirmus Antsu lugu on tal meeles mõlkunud aastaid, kuni lõpuks läks tööks. „Lugu ise on karm. Hästi tõsine,” ütles Välimäe. Tükk ei kujuta metsavendi üheplaaniliste kangelastena. „Pigem on see lugu valikutest, sellest, kas ja kuidas oli tol ajal üldse võimalik inimeseks jääda, kuidas murduti ja kuidas inimesi murti,” ütles Välimäe. „Lugu sellest, kui suur väärtus on vabadus ja kui kergesti võib see meil käest libiseda.”

Trass on Lõuna-Läänemaal varemgi lavastanud. 2012 augustis etendus Pivarootsis Karl Ristikivi sünnikodus Juurika talus „Karl Ristikivi põlev lipp”. Pivarootsi pole Trass sellest ajast peale sattunud, aga oma maakodus Kõera külas sealsamas kandis käis ta viimati kuu aega tagasi ja ootab kevadet, et minna taas.

„Hirmus Antsu lugu”

  • Esietendus juulis 2021 Koongas Pikavere vallamajas.
  • Teksti autor Urmas Lennuk.
  • Lavastaja Raivo Trass.
  • Kokku antakse kaheksa etendust.
  • Lavastuse eelarve on 90 000 eurot.
  • 20 000 euroga toetab kultuuriministeerium.

Allikas: MTÜ Kesk-Eesti Teatritrupp

Fotod: Urmas Lauri

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz