Kui neid ridu nädal tagasi kirjutasin, siis sättisid Lääne- ja Harjumaa piiril asuvate Risti ja Piirsalu külade aktivistid plakateid sirgeks, et minna protestima tuulepargi ehituse vastu. Üks protestijate liidritest kirjutas, et kui kõigevägevam on andnud Eestile põlevkivi, siis tuleb sellest odavat elektrit toota.
Protestijad olid edukad, sest Lääne-Nigula vallavolikogu leidis, et Risti tuulepark halvendaks elukeskkonda. Milles elukeskkonna halvenemine täpselt väljendub, volikogu otsusest ei loe, aga volinike enamuse tahtel on tuulepargi ehituse ettevalmistustööd lõppenud.
Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas aga ütles eelmisel teisipäeval, et uue valitsuse siht on kiirendada üleminekut taastuvenergeetikale. „Lõpetame uued investeeringud fossiilsetesse kütustesse,” lisas Kallas pressikonverentsil.
Kallase plaan näeb ette, et valitsus kehtestab meretuuleparkide rajamiseks planeeringud ja paneb need oksjonile. See on ilus kava, sest riiklik planeerimine võiks võtta maha ühe pahameele põhjuse: kadeduse, et keegi saab tuulikutesse investeerides rikkaks. Taani kogemus ütleb samas, et isegi osaluse pakkumine investeeringus ei veena tuuleparkide vastaseid ümber.
Hiiumaa meretuulepark jõudis saarerahva vastuseisu pärast ummikusse. Kui siia kõrvale panna Tartu tselluloositehase kogemus, siis teab iga aktivist, et sõnadel võivad olla tagajärjed. Kui inimesed on juba kord otsustanud, et nad ei taha tuuleparki oma koduhoovilt isegi mitme-mitme kilomeetri kauguselt näha, siis ümber veenda pole neid enam võimalik. Nad on oma otsuse teinud, mistõttu on lihtsameelne loota, et kui valitsus hakkab ise planeeringuid korraldama, siis õnnestuvad need libedamini.
Teisalt on Kaja Kallasel kahtlemata õigus selles, et väärtused on väärt kõige rohkem. Mul on juba läinud sassi Jüri Ratase valitsuse ministrite vastu korraldatud umbusaldushääletuste lugemine, aga nüüd on ta ise peaministriks saanud ning keegi ei kahtle enam, et umbamine oli õige valik.
Uue valitsuse sõnum, et Eesti muudab energeetikas kurssi, aitaks kahtlemata murda nii ebaratsionaalset vastuseisu kui ka suunata majandust tervikuna. See on selge eesmärk, et 2035 enam põlevkivielektrit ja 2040 -õli ei toodeta. Siiani pole see nii olnud. Kallas ütles õigesti, et tähtsad pole vaid eesmärgid, vaid tegelik valitsuse tegevus. Sotsid rääkisid väsimuseni põxitist ehk põlevkivienergeetikast loobumisest, aga ühtki otsust teha ei suutnud. Valitsus toitis hoopis põlevkivitööstust maksusoodustusega. Ratase viimane valitsus hoidis aga selgelt fossiilseid kütuseid soodustavat joont, hoolimata deklaratsioonist, et sihiks on kliimaneutraalne majandus 2050.
Nii näiteks on majandusministeerium kehtestanud autokütuse müügil biolisandi nõuded selliselt, et neid võib täita statistiliselt. Eelmisel nädalal teatas Circle K, et hakkab müüma ka bilolisandivaba bensiini 95. Alexela talitas nii juba ammu. Biolisand on kulukas, aga peamine põhjus on autojuhtide eelarvamus, et see rikub mootori.
Nii et kui Kaja Kallas tahab teoks teha oma juba üle aasta tagasi, 2019. aasta sügisel Reformierakonna aastapäeval sõnastatud kliimapoliitika programmi, siis seisab tal ees meeletult suurem töö, kui oli Mart Helme lahtikangutamine. Põlevkivi ja nafta valinud inimeste meeli muuta saab olema väga keeruline.
Kolumn on ilmunud Postimehes.
Rohelise mõtteviisiga edasi minnes peaks kogu Eesti rahvas elama püstkodades,tegema leel süüa,liiklema talvel räästadega ja suvel lihtsalt jalgsi ! Ainult teatud väike jägu inimesi tarbiks täiega edasi ja nende hulgas ka lugupeetud toimetaja ?
Tarbimise embuses, sõbrad, tarbimise.
Musta (nafta, kivisüsi, põlevkivi) energeetika najal on üles ehitatud moodne
inimliigi keskne maailm (antropotseen). Kas inimene selles tegelikult ka õnnelik liik on, on omaette teema. Seda avab hästi oma raamatus “Globaalpohmelus” Kaupo Vipp. Võrreldavat energeetilist kasumlikkust musta energeetikaga ei suuda kaugeltki pakkuda need rohepöörde raames praegu kasutusele võetavad. Suuremat pilti vaadates üritab EL praegu nagu jänest sõita ülejäänud maailma arvel, lastes omale kaubad ja nn uue energeetika lahendused toota mujal musta energeetika nõudlust kasvatades. Nimetades seda ise veel maailma päästmise aktsiooniks.
See niinimetatud rohepööre ei ole keskkonnasäästlik, vaid on jokk petuskeem.
Ja alternatiiv oleks? Tarbimise vähendamine ei tule kõne alla, sest inimene on juba harjunud regulaarsete soojamaareisidega, poole toidu ära viskamisega, iga meetri läbimiseks kasutama autot, shoppamisega meelelahutuseks, jne jne ehk inimene on harjunud raiskama.
Seega, mis siis ikkagi oleks alternatiiv rohepöördele?
Säästlikkus, taaskasutus ja mitte ülearune tarbimine on minu jaoks alati enesestmõistetav olnud. Teadlikkuse tõstmine ja iga inimese vastutuse rõhutamine on kindlasti vajalik. Põlevkivienergia annab Eestile sõltumatuse ja kindlustunde, et elekter on alati olemas. Põlevkiviõli ongi alternatiiv selle lihtsalt põletamisele. Tuule- ja päikeseenergia on kaootiline. Ka tuulegeneraatorid ja päikesepatareid on ehitatud ju millestki (viimane sisaldab haruldasi muldmetalle), nende tööiga pole igavene, kuidas näeb välja utiliseerimine jne. See pole ju kaugeltki mitte keskkonnasäästlik!!! Eriti kui tuuleparkide rajamiseks võetakse metsa maha, mis on loomade ja lindude elupaigaks. Näiteks CO2 kvoot? Riigid maksavad kellegi väljaarvutatud exceli tabeli põhjal mingitele fondidele, mille taga on keegi,… Loe rohkem »
esivanemad jäid ellu seetõttu, et tarbisid kohalikku toitu ja kasutasid kohalikku energia allikaid, mitte ei söönud argetiinast imporditud sprotte ja kanu ning aafrikast tarnitavaid valmimata puu-ja juurvilju, mida siis tehnilistes gaasi keskkondades välimuselt turukõlblikuks muudetakse, nagu tennisepalli tomatid, kurgivälimusega taimed jne.
sprotte saab meil ka jaama jõest püüda tegelikult
Muide, ka põlevkivituhk vabastati nüüd juba eelmise kolmikliidu valitsemise ajal põhjendamatust ohtliku jäätme märgisest ja seda saab lõpuks eksportida ja kasutada (ja kasutataksegi plastitööstuses, teedeehituses, ehitusmaterjalide tootmiseks, mineraalväetiseks jne).
Kõige lihtsam on hinnatõus! Ja see töötab!
Te arvate, et inimene suudab maailmas kliimat muuta? Inimene ei ole nii tark veel, et ta teaks selliseid asju. Teile on kärbseid pähe aetud ja te usute, et homme kõrbeme kõik ära. Ettevõtlokud inimesed leiavad alati viisi, kuidas kõik teemad äriks keerata.
Tarbimise vähendamine/ümberkujundamine tuleb vägagi kõne alla. Aga see ei saa kunagi teostuda, kui rahvajuhtide mõte keeldub kategooriliselt selles suunas liikumastki. Ei algatata diskussioonigi (erinevalt nt. mõne partei materdamiseks kulutatud energiast).
Pange nüüd mu kommentaar tagasi, muidu tundubki, et LE tegeleb valeväidete esitamisega ning ajakirjanduseetika räige rikkumisega. Karnaul peaks taluvuslävi kordades kõrgem olema, sest muidu näitab see ainult tema mittesobivust peatoimetajaks. Kas me elame meedia diktatuuris kirjatsuradest tsensoritega?
ja näeme , kuidas ühel maal sotsialismi vajaduste rahuldamiseks on terved rahvused põhja piirkondades välja suremas, nende elu areaalid on muudetud röövellikeks tööstuspiirkondadeks ja rahvas sunnitud oma kodud maha jätma, samas ei panustata nendest röövellikest tuludest kopikatki nende heaolu ja elukeskkonna parandamiseks.seda saatust siin pakutakse meile ka rohelise teema sildi varjus
Kuidas ühel maal ja sotsialismi?? Neid maid on maailmas hulgim ja pigem kapitalismi huvide teenimiseks.
Juba kümme aastat tagasi oleks pidanud tuumajaama peale mõtlema!
Küllalt mõtlevadki, aga arvatavasti on neid tuulikute arvelt kergem rikastuda. See kas nad piisavalt toodavad midagi on teisejärguline. Pole ühtegi sirge seljaga meest või naist toompeal, kes ütleks, et teeme selle tuumaka ära ja asi tehtud. Pole sellist, kui olekski, siis takerduks, see projekt nn demokraatia vaidlustesse aastateks.
ellu jääda- tarbida mõistlikult ja kohalikku, nagu meie esivanemad, kes on siin elanud tuhandeid aastaid. Rohepätid ja kohalikud ja väljastpoolt ärikad on nüüd meie kõride kallal ja ajavad lihtsalt lolli juttu eestkõnelejaks lapsesd ja ära ostetud ajakirjandus.Vaadake dok filmi sellest haigest Gretest ja kõik nihkub oma kohale.Miks kadusid maa pealt lendavad draakonid ja mammutid jne- kas ka inimtekkeline kliimamuutus- jääaeg jne.
Täpselt! Tulebki mõistlikult tarbida, vastavalt vajadusele. Ahnus aga tundub olema viimastel aastakümmnetel inimesel tugevam tunne, kui armastus või hirm. See tee ongi hukatus, loomulikult naerdakse selle peale. Hukatust nagu poleksi olemas