Juhtkiri: kahanemise kahanemine

Kuigi statistika näitab, et elanike arvu vähenemine on Läänemaal pidurdumas, pole veel näha, et elanikkond ka kasvama hakkaks. Lääne-Nigula ja Vormsi vallal on siiski rõõmustamiseks põhjust, sest nende elanike arv läinud aastal kasvas. Vormsil suisa kümne inimese võrra, mis on väikese valla puhul arvestatav hulk.

Kas see, et Haapsalus on elanike arvu kahanemine pidurdumas ja meie maavaldades suisa kasvamas, võib olla kevadel alanud koroonakriisi mõju, ei oska ilmselt keegi öelda. Kindlasti oli neid, kes eriolukorra ajal pealinnast suvekoju kolisid ja nähes, et polegi väga hull, otsustasid maale jäädagi. Aga selge on see, et elanike arv kasvas just tänu rändele, sest loomulik iive on kõikjal negatiivne.

Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula juhid loodavad, et tegemist on esimese pääsukesega, mis ennustab pikemat muutust. Haapsalu linnapea Urmas Sukles usub, et Läänemaale hakkab rohkem inimesi kolima koos raudtee valmimisega ja elanikke lisandub igasse punkti, kus rong peatub. Kas see on lihtsalt unistus või lähebki nii, näitab aeg – praegu käivad raudteel alles projekteerimistööd.

Mugav ühendus pealinnaga võiks olla üks argument, et luua kodu mujale, kuid kas see on võluvits? Ilmselt on vaja ka muud. Näiteks häid koole ja lasteaedu ning huviharidust, sest kui ema-isa tõepoolest rongiga tööle ja koju sõidavad, siis lapse tahaks ju panna kodulähedasse kooli või lasteaeda. Või siis poodi, sest kes tahaks iga piimapaki või saia-leiva pärast kilomeetreid maha sõita. Või siis häid teid, mida mööda liikuda ilma, et kardaks autot ära lõhkuda. Või siis kiiret internetti, mis võimaldaks ka metsakülast tööd teha. Tegelikult ka elamispinda, kuhu kolida.

On asju, mida uute elanike meelitamiseks saavad teha omavalitsused, kuid mõne asja puhul jäävad omavalitsuse käed lühikeseks ja rahakott õhukeseks. See on koht, kus riik peaks õla alla panema.