Täna, 4. jaanuaril jõudis Eestisse terviseametisse teine COVID-19 vaktsiini saadetis, milles on 9750 vaktsiinidoosi. Esimese vaktsiinitarnega saabunud vaktsiinidega oli pühapäeva õhtuks vaktsineeritud kokku 2535 tervishoiutöötajat 48 tervishoiuasutuses. Kõige enam vaktsineerimisi – 699 on seni tehtud Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Vaktsineerimine jätkub sel nädalal senisest suuremas mahus.
„Esimese vaktsiinitarne puhul oli meie eesmärk võimaldada kõigile perearstidele ja -õdedele ning haiglatele esimene kogus vaktsiine võimalikult kiiresti. Haiglatele jaotasime vaktsiini proportsionaalselt töötajate arvule. Alates sellest nädalast saame võimaldada kõikidel haiglavõrgu haiglatel tellida vaktsiini oma vajaduste tarbeks vastavalt nende võimekusele seda koheselt ära kasutada. Samuti plaanime laiendada vaktsineerimise võimalust haiglate õendushoolduse osakondadele ja ka esimestele hooldekodudele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „See tähendab, et peagi vaktsineeritavate arv oluliselt kasvab.“
„Perearstikeskustes toimib kõik plaanipäraselt ja oleme valmis alustama riskirühmadesse kuuluvate patsientide vaktsineerimistega kohe kui vaktsiinitarned seda võimaldavad. Meie keskustes on loodud kõik tingimused nii inimeste nõustamiseks kui ka turvaliseks vaktsineerimiseks,“ selgitas Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst dr Le Vallikivi. „Tegemist on tervishoiuteenusega, mis kuulub perearstide ja pereõdede pädevusse juba aastakümneid. Julgustame oma patsiente kindlasti vaktsineerimise võimaluse avanedes seda kasutama.”
„Täna annab Euroopa Ravimiamet oma hinnangu vaktsiinitootja Moderna vaktsiinile. Kui Moderna vaktsiin saab samuti Euroopa Liidus müügiloa, siis hakkavad meieni jõudma ka Moderna vaktsiini tarned,“ lisas Kiik.
Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:
- tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
- hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
- 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
- elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
- niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.
Teise vaktsiinitarnega jõudis Eestisse Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele COVID-19 haiguse ennetamiseks. Vaktsineerimise vastunäidustus on ülitundlikkus mõne vaktsiini toimeaine või abiaine suhtes ning ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleks vaktsineerimine edasi lükata.
Vaktsiiniomaduste kokkvõtte andmetel on vaktsiini efektiivsus 94,6%. Comirnaty vaktsiini uuringutes ilmnes sagedasemate vaktsineerimise kõrvaltoimetena enim süstekoha valulikkus, lihasvalud, palavik ja paaripäevane enesetunde mõningane halvenemine. Kõik need kõrvaltoimed olid kerged või mõõduka raskusega ja iseparanevad. Vajadusel on need leevendatavad paratsetamooli, ibuprofeeni või külma kompressiga. Vaktsiinitootja Moderna vaktsiini omaduste kokkuvõte avaldatakse koos Euroopa Liidu müügiloa andmisega.
Pfizer/BioNTech lepingu alusel hakkavad praeguse info kohaselt laekuma täiendavad vaktsiinisaadetised iganädalaselt. Eesti on Pfizer/BioNTechi vaktsiini tellinud põhilepinguga kokku üle 600 000 doosi enam kui 300 000 inimese jaoks. Lisaks on Euroopa Liidu tasandil käimas läbirääkimised lisadooside soetamiseks, mida taotleb ka Eesti. Eestile kokkulepitud Moderna vaktsiini kogus on ca 234 000 doosi, millest piisab ligikaudu 117 000 inimese vaktsineerimiseks. Täpsemad tarnekogused ja tarnete ajad selguvad pärast vaktsiinile müügiloa andmist. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 177 726 doosi vaktsiini.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
