Perearstid valmistuvad koroonavaktsiini tulekuks

Esimesed 10 000 koroonavaktsiini peaksid Eestisse jõudma jõulupühade ajal.

„Ootan südamevärinal ja valmistun moraalselt,” ütles Haapsalu perearst Helle Saarsoo eile Lääne Elule. Esialgu ei tea keegi täpselt, kes saavad esimesed vaktsiinisüstid ning kuidas koroonavaktsiin perearstide kabinettidesse jõuab.

Suurt tööd tähendab see aga kindlasti. Saarsoo nimistus on 2300 patsienti, ainuüksi kroonilisi haigeid on tuhatkond. Üle 2000 patsiendi – sellest samuti tuhatkond krooniliste haigustega – on perearst Sirje Jupitsal, kellega koos Saarsoo töötab.

„Eks me kahe peale peame kuidagi hakkama saama,” ütles Saarsoo. Osa nimistust on lapsed, kes koroonasüsti ei saa, aga lisatööd tuleb tükiks ajaks tublisti. „Kas teeme siis vaktsineerimise õhtud või laupäevakud,” ütles Saarsoo. „Alustada tahaks iseendast.”

Sotsiaalministeeriumi vaktsineerimisplaani järgi peaksid esimesena saama vaktsiinisüsti just meditsiinitöötajad, siis hooldekodude töötajad ja elanikud, seejärel üle 70aastased ja need, kellel on mõni haigus, mille järgi ta kuulub ohustatute sekka. Seni pole perearstid vaktsineerimisjuhendeid saanud.

„Ei hakka ise midagi välja mõtlema,” ütles Haapsalu perearst Andri Meriloo. „Juhised tulevad ja väga täpsed. Küll me nendega hakkama saame.” Kas vaktsineerima hakkavad kõik perearstid? „Meie kindlasti hakkame,” ütles Meriloo.

„Kuulen uudiseid televiisorist ja tean praegu täpselt sama vähe kui teie,” ütles Saarsoo eile. „Jälgin kurbusega teateid Eestisse saabuvate dooside vähenemisest.” Sotsiaalminister Tanel Kiik on rääkinud kahe-kolme kuu jooksul Eestisse saabuvast 100 000 vaktsiinist. Ainuüksi tervishoiutöötajaid on eestis 30 000, üle 70aastaseid ja riskirühmas inimesi on kümme korda rohkem – ligi 300 000.

„Ainsana on meie käest seni küsitud vaktsineerimisvõimekuse kohta,” ütles Saarsoo. Võimekus tähendab õdesid ja arste, kes on saanud vaktsineerimiskoolituse – üldise, mitte spetsiaalselt koroona oma.

„Eks pereõde vaktsineerib. See on vana õlitatud süsteem,” ütles Vormsi perearst Kahro Tall. Kui Vormsis ei peaks olema vaktsiini hoidmiseks sobivaid tingimusi, siis tuleb pastsientidel ehk Haapsallu sõita, aga Talli sõnul on see korraldatav. „Muretseda pole vaja. Huvitav aeg on,” märkis Tall.

Kuidas jõuab vaktsiin perearstideni, pole praegu teada. Külmkappe, kus oleks miinus 70 kraadi, perearstidel pole. „Teada on, et viis päeva tohib vaktsiini hoida 2–7 kraadi juures, aga ka seda olen ma ainult uudistest kuulnud nagu sedagi, et vaktsiin pole süstaldes, vaid flakoonides,” ütles Saarsoo. Teised vaktsiinid on pakendatud dooside kaupa. Flakoonis ehk väikeses pudelis on mitu doosi ja need tuleb jutti ära süstida. „Ega me pole metsast tulnud,” ütles Saarsoo. „Vaktsineerimine pole meile ju võõras. Küll me ka koroonavaktsiiniga hakkama saame.”

Teine, millega hakkama tuleb saada, on kartus ja umbusk – vaktsiin on uus ja patsiendid kardavad kõrvalmõjusid.

„Koroonavaktsiini vastased on välja ilmunud enne kui vaktsiin ise,” ütles Saarsoo. Patsiente, kellele vaktsineerimine – igasugune vaktsineerimine, mitte ainult koroona vastu – on vastunäidustatud, on Saarsoo sõnul väga vähe. „On neid, kes arvavad, et nad on nii haiged, et neid ei tohi vaktsineerida,” ütles Saarsoo. „Vastupidi – mida haigem inimene, seda vajalikum on vaktsiin.”

Et tekiks nn karjaimmuunsus ja viirus taanduks, peaks vaktsineerituid olema 70 protsenti.

„Kõhklejatel on lihtne,” ütles Meriloo. „Jääd koju, kuskile sõita, lennata ei saa. Kes soovib sellist elulaadi, mis siis ikka.”

Talli sõnul pole vaktsiin imerohi, mis päeva pealt elu endiseks muudaks. „Endise elukorralduse taastumine võtab aega. Parimal juhul jõueme selleni tuleva aasta lõpuks.”

Vaktsineerimine Eestis

• Kui Euroopa ravimiamet kiidab 21. detsembril vaktsiini heaks ja see saab müügiloa, saab vaktsineerimine alata.
• Eestis saaks sel juhul vaktsineerimisega alustada 27. detsembril.
• Vaktsiin peaks jõudma Eestisse jõulupühade ajal – umbes 10 000 doosi.
• Vaktsiin saabub terviseametisse Tallinnas, kust see toimetatakse perearstideni.
• Järgmise kahe-kolme kuu jooksul peaks Eesti saama 100 000 doosi.
• Vaktsineerimisega seotud kulu on 8,5 miljonit eurot.

Allikas: terviseamet