20

Haapsalut pärsib kvalifitseeritud tööjõu vähesus

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu näeb omavalitsused pingeritta seadnud veebilehel üldiselt hea välja, kuid esile tulevad ka kuurortlinna kitsaskohad. Foto: Urmas Lauri

Haapsalu on Eesti omavalitsuste hulgas pingerea tipus kahes valdkonnas – valitsemises nimng kultuuris, spordis ja vabaaja veetmises, selgub veebilehelt minuomavalitsus.ee.

“Lääne maakond paikneb teenustasemetelt kuuendal kohal maakondade arvestuses. Kui aga välja arvata väikesaared Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, oleksime esimesed!” ütles veebilehe minuomavalitsus.ee andmehaldur Piret Zahkna. Läänemaa omavalitsustest pakuvad parimaid teenuseid Haapsalu linn, kes asetseb esikümnes ning Lääne-Nigula vald lõpetab teise kümne, Vormsi on aga nimekirja lõpus.

Minuomavalitsus.ee veebileht pakub võimalust tutuvuda, kui hästi omavalitsus avaliku raha eest teenuseid osutab ja kui läbipaistev on olnud tema senine tegevus. Veebilehelt kuvatakse andmeid nii omavalitsuse kaupa kui jka valdkonniti. “Kogu info on kättesaadav ja võrreldav,” nentis Zahkna.

Veebileht kuvab 16 omavalitsuse poolt pakutavat teenust. “Näiteks võib sealt vaadata, kuidas on elanikud rahul erinevate teenuste osutamisega, olgu selleks ühistransport, jäätmeveo korraldus, liikumis- või sportimisvõimalused või omavalitsuse juhtimine. Või kas lasteaiatasu on rahaliselt ja ajaliselt kättesaadav, kuivõrd mitmekesist huvitegevust pakutakse noortele, kui kiiresti menetleb omavalitsus ehitus- ja kasutuslubasid, mis seisus on veetorustik ja kas kaugkütte hind on rahakotisõbralik. Valik on lai,” loetles Zahkna.

Veebilehega toimetava Zahkna sõnul muutub omavalitsustes olukord üha paremaks. “Kui aga vaadata, mis suunas üle Eesti omavalitsuste teenused liiguvad, siis üldiselt ikka positiivses suunas. Viimsel aastal on palju panustatud keskkonda, täpsemalt puhtamasse joogiveesse, valmistuti rohkem ette kriisideks, võeti enam kasutusse e-teenuseid ning panustati hooldajate koolitamistele. Keskmiselt tõusid omavalitsuste teenused umbes kolme protsendi võrra,” lausus Zahkna.

Võrreldes teenustasemete muutusi eelmise aastaga, siis on Lääne maakond olnud pigem passiivne ning paranadanud tervikuna oma teenuste tasemeid ühe protsendi võrra. Täpsemal vaatlusel selgub, et Haapsalu linn ja Vormsi vald on teinud oma teenustes tagasimineku ning ainukesena on Lääne-Nigula vald vedanud teenuste paranemist. Mis on siis vahepeal muutunud?

“Haapsalu linnas on negatiivsete muutuste põhjuseks kvalifitseeritud tööjõu vähenemine, täpsemalt lasteaedades ning lastekaitsespetsialistide osas,” selgitas Zahkna. “Raamatukogus on töötasud langenud alla 75% riiklikust kultuuritöötajate töötasu alammäärast ning lisaks on raamatukogus vähenenud ka laenutusaktiivsus. Seevastu on tõusnud valitsemise teenus ja peamiselt finantsvõimekus.”

Lääne-Nigula vald on teinud positiivseid muutusi lubade menetluses ja väljastamises. “Suurem osa ehitusega seotud tegevusi menetletakse registri kaudu ning load väljastatakse tähtaegselt. Kultuuri valdkonda tulevad lisapunktid laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide pealt. Põhihariduses on paranenud õpislaste rahulolu ning keskkoolini jõudjate osakaal,” ütles Zahkna.

Vormsi valla väiksuse tõttu mõjutab teenuste taset ilmselt väiksemgi hingetõmme. “Positiivsed muutused on toimunud nii kultuuris, noorsootöös kui ka täiskasvanute sotsiaalhoolekandes. Languste taga on võime püsida konkurentsis töötasudega nii hariduse kui valitsemise valdkonnas,” kommenteeris Zahkna.

Lääne-Nigula vallavalitsuse eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja Piret Zahkna asus juuni viimastel päevadel tööle rahandusministeeriumi, ta tegeleb seal uue veebilehe andmehaldurina. 25. augustil avati veebileht minuomavalitsus.fin.ee, mis pakub võrdlevat ülevaadet Eesti omavalitsuste toimimisest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Kui on normaalne töökeskkond koos normaalse palgaga ja tööandja koolitab oma töötajaid aga ei jookse ringi valmis spetsialiste otsides.
Ise maksad nats kõrgemat kui alampalk ja virised.
Oma kogemusest võin öelda maksa nats alla alla keskmise ja panusta ca2% firma käibest tööliste koolitamisele ning tööjõuprobleemid on lahendatud!

Kalle
Kalle

No ei ole mina sama meelt, et Haapsalu arengu suurimaks piduriks on väiksepalgaline harimatu raamatukoguhoidja, pigem ikka suurepalgaline linnavalitsus koos linnapeaga…

hmm
hmm

Jälle üks valitsuste kiruja. Aa milline valitsus hea oleks, et kõik rahul oleks? Mida selleks tegema peab? Valimistel käima?

K.S.
K.S.

Et parem on avalikult kiruda väiksepalgalisi harimatuid raamatukoguhoidjaid, eksju???

Postimees
Postimees

Moldaavlased ja ukrid süüdi, et ei taha siia urkasse tulla tööle helge ülehomse nimel?

No aga
No aga

Neid tuuakse ka siia musta töötasuga töötama ja mitte vähe

Nii on
Nii on

Pikk jutt,s.tt jutt. lugeda pole seal midagi.

Maalane
Maalane

Kui riigiametnik hindab teise riigiametnike kollektiivi tööd, ei tähenda see seda, et töö on hästi tehtud. Ainukene objektiivne mõõde on rahva tagasiside, mida ilmselgetel põhjustel ei küsita.
“Kvalifitseeritud tööjõu” puudus on bluff, nagu on ka tunnistanud tööandjate liidu esindaja.
Selle arvamusartikli kõrvale tasuks nüüd meenutada hiljutist uudist illegaalselt töötavatest ukrainlastest Läänemaal.
Mis puudutab “ajude äravoolu”, siis siin on ohjad eelkõige valitsuse käes maksueristuse kehtestamisega maapiirkondadele, mida nähtavasti siiski ei tule.
Ja nii see maaelu hääbubki…

viloloog
viloloog

Ainuke objektiivne mõõde on rahva tagasiside, tõsiselt?

Maalane
Maalane

Kas sa soovid väita, et mingi X ametniku arvamus või tellitud analüüs on objektiivne? Sellisel puhul olid kõik arvamusküsitlused ja uudised Nõukogude ja Natsi okupatsiooni ajal puhas tõde.

filosoof
filosoof

Kui poleks tulnud nn”Natsi” okupatsiooni, siis me siin enam ei latraks. Ameerika ja Inglusmaa ei pilgutanud silmagi kui eestlasi 1941 Siberisse veeti ja tapeti
Selle peatas ainult “Natsi” okupatsioon, ja kui see lõppes, siis jätkus see kõik. Nii on lood ajalooga.
Aga muidu on mõte õige. Praegune ajakirjandus valetab sama palju kui Stalini ajal ja rohkem kui Brežnevi ajal.

Enriko
Enriko
Ajalootaju on tõesti imelik. Kommunism on pretsedenditult veriseim režiim maailma lähiajaloos. Viimase 80 aasta jooksul oli vaid 3 aastat, mil kommuniste Eestis reaalselt ringi ei jooksnud. Seevastu alates ’44-st on Lauristinite-Anveltide järeltulijad katkematult pumba juures olnud. Aga ikka peetakse enesestmõistetavaks, et ainult sakslaste toodud vabadus (võib ka jutumärkides) oli see kõige hirmsam ja valelikum. Ent miskipärast põgeneti bolševike vabaduse- ja tõemissiooni eest 1944-l paanilisemalt ja metsavennad keeldusid koju naasmast, samas kui Saksa okupatsiooni ajal elasid tavainimesed (mittekommunistid) oma kodus ja Eestis avadati vähemalt üks ausameelne raamat: “Eesti rahva kannatuste aasta”. Mida on kommunistidel faktitäpsuselt vastu panna? Katõn? Parteipropaganda oli muidugi… Loe rohkem »
Enriko
Enriko

“Haapsalu linnas on negatiivsete muutuste põhjuseks kvalifitseeritud tööjõu vähenemine, täpsemalt lasteaedades ning lastekaitsespetsialistide osas”. See tundub küll üllatav avaldus. Mis siis juhtus? Riik on kutsesobivuse nõuetega vindi üle keeranud või on lapsed ja nende vanemad töötajale vastumeelseks muutunud? Mitte millegi üle ei imestaks enam. ’70-te alguses ehk kasvatajatele supernõudeid ei esitatud aga lapsi õpetati ja kasvatati mu mälestust mööda normaalselt. Teema tundub sarnane hiljutise Oru kooli kaadri ‘ebakompetentsiga’.

imestaja
imestaja

Aastaid on hädaldatud, et pole õpetajaid, kasvatajaid jne
Aga kui teed töötukassa kuulutused või cv-keskuse lahti..no ei ole kuskil neid töökuulutusi õpetaja-kohtadele? Äkki aitaks kui paneks kuulutused üles 🙂

Paks
Paks

Kõige suurema võlaga omavalitsus on ka. Võlas ja näljas.

Postimees
Postimees

Võlas, näljas ja paljas…
See hüüdlause meelitaks siia paljusid

Valdo
Valdo

Negatiivset olukorda on tunda kogu Eestis, mitte ainult Haapsalus.
Haapsalu ja Läänemaa taandareng sai minu silmis alguse 2008 aasta. Siis toimus ajude äravool Haapsalust ja Läänemaalt. Nimelt anti otsustamisepädevus Haapsalu ja Läänemaa elu üle Pärnule. Nüüd on käes uus ja suurem kriis, aga meie omavalitsused kiitlevad ainult sellega kuidas Jõuluvana jagab abipakke vallavalitsuse ees.
Soovitan Vallavalitsustel tegeleda neile pandud ootustega, nimelt arendada
elu – ja ettevõtluskeskkonda. Elukeskkonnaga on enamvähem OK aga ettevõtluskeskkonna teema ei kannata kriitikat. Paraku kogu Eesti maapiirkond
kannatab ajude väljavoolamise all.
Kaunist aastalõppu t. Valdo.

Majaomanik
Majaomanik

Ajudega inimesed on ammu oma koha Läänemaal ja Haapsalus leidnud.Ruumi rohkematele lihtsalt väiksuse tõttu ei jätku.
Ja suund Läänemaa Pärnu oblastiks muutmiseks ja osa Läänemaa äraandmine on asja ainult soodustanud,tänu ka ühele sotsist SUURE le juhile.

Leenu
Leenu

Jõuluvana jagas ikka kastele nö koolilõunat mis koduõppel saamata on jäänud. Ei maksa ikka nii kade laste peale olla. Oleksid ise ka tahtnud tasuta abipakikest :d

tralla
tralla

Valdo on ajudega mees ja teab, et tasuta lõunaid meil ei ole.

wpDiscuz