Statistikaameti andmed ettevõtete kolmanda kvartali tulemuste kohta pakuvad positiivse üllatuse. Et olukord Eesti majandus suvekuudel paremuse poole pöördus, oli ka tunnetuslikult ilmne. Inimesed tulid kodukontorist tagasi töölaua taha, restoranides oli õhtuti jälle raske kohta leida ja kaubanduskeskuste parklad olid autosid pilgeni täis. Päris normaalsesse rööpasse elu muidugi tagasi ei naasnud. Tallinna vanalinna tavapärase melu asemel jalutasid suvistel tänavatel üksikud uitajad ja üle aastate suurim oli ka nende inimeste arv, kes töökoha kaotuse tõttu pidid suviste reisiplaanide tegemise asemel pere-eelarvet kokku klappima.
Millise jälje jättis see ettevõtete majandustulemusele? Kui vaadata käibenumbreid, siis üsna sügava. Statistikaameti andmete põhjal langes ettevõtete müügitulu kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 10 protsenti. Ent usukumatul kombel suutsid ettevõtted käibelangusest hoolimata oma kasumlikkust hoopis suurendada. Nimelt oli kolmanda kvartali kasum ettevõtluses 5 protsenti suurem kui samal ajal 2019. aastal. Sarnane tendents pole ainuomane Eestile, vaid on olnud märgatav ka mujal maailmas. Ilmselt sundis esialgne ehmatus ettevõtteid jõuliselt kulusid piirama hakkama, kuid tänu riiklikele toetusmeetmetele ei võimendanud see kogunõudluse langust. Töötajate arvu kahanemine oli ettevõtlusstatistika põhjal siiski üsna suur: aastaga kadus 4,5 protsenti töökohtadest, samas kui tööjõukulude langus piirdus 1,5 protsendiga.
Koroonakriis on majandussektoreid kohelnud ebavõrdselt. Müügitulu mõningast vähenemist koges kolmandas kvartalis siiski valdav enamus majandussektoritest. Ent leidus ka mõni erand. Ajastu vaimus oli käibekasv kõige kiirem tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande tegevusalal. Aastases võrdluses suutsid sel alal tegutsevad ettevõtted suurendada müügitulu lausa 17 protsenti. Juba aastaid tundub ülejäänud majandusega täiesti teises tempos liikuvat info ja side tegevusala areng, seda suuresti just tänu IT-ettevõtete panusele. Kui 2020. aasta teises kvartalis oli tegemist ainsa majandussektoriga, mis suutis müüki suurendada, siis kolmandas kvartalis kiirenes kasv veelgi ja küündis 15 protsendini. Suurima üllatuse pakkus aga hoopis 5protsendiline käibekasv tegevusalal nimega kunst, meelelahutus ja vaba aeg. Kuidas meelelahutussektori kasvu koroona-ajastul mõistuspäraselt selgitada? Ehk oli selle põhjuseks just kevadised rängad piirangud, millest vabanedes prooviti suve jooksul kõik korraldamata jäetud üritused ära teha ja võtta viirusevabast ajast kõik mis võimalik?
Kui müügi suurendamine on praeguses majanduskeskkonnas raske ülesanne, siis kulude kontrolli alla saamine on juba märksa lihtsam. Seda peegeldab tõsiasi, et peaaegu pooled tegevusalad suutsid kolmandas kvartalis kasumit suurendada. Kuigi aasta viimane kvartal on endaga kaasa toonud järjekordsed piirangud ja majanduste sulgemised, siis pole need osutunud nii rängaks ja pikaks kui kevadel. Mitmed riigid, sealhulgas suurriigid Prantsusmaa ja Suurbritannia, näivad olevat saanud viiruse leviku selleks korraks kontrolli alla ja on juba asunud seniseid piiranguid leevendama. Eesti nakatumisnäidu pidevat kasvu vaadates näib siinne olukord olevat küll kahjuks vastupidine. Praegu tundub juba üsna kindel, et lähinädalatel piirangud karmistuvad ja see hakkab oluliselt pärssima ka majanduselu. Teisalt tundub kauaoodatud imevaktsiini saabumine aina käegakatsutavam, mis annab inimestele loodetavasti indu järgmised kuud veel vastu pidada.
‘majandus taastus kolmandas kvartalis üle ootuste hästi’…..kuradi EKRE rsk! …see valitsus tuleb kohe maha võtta!!
President võiks jätta need majandustulemused välja kuulutamata.