Juhtkiri: Virtsu kui merevärav

Virtsu väikelaevasadam on Eesti rannikumeres regionaalselt väga olulisel positsioonil. Paiknedes küll Lääneranna vallas, teenindab see ka Muhu vallale kuuluvaid väikesaari – Kesselaidu ja Viirelaidu.

Väinamere parvlaevasadamad Heltermaal, Rohukülas, Kuivastus ja Virtsus kuuluvad riigiettevõttele Saarte Liinid ning igaühes neist on väikelaevade jaoks olemas bassein, kus jahid peatuvad. Saaremaa liinil on jahisadama arendus seni paraku läinud Kuivastusse, mandri pool on unarusse jäänud. Seni on Virtsus tehtud ainult hädapärane, ta ei ole suurtele alustele sildumiseks kõlbulik.

Et Kesse- ja Viirelaiul oleks võimalik aasta ringi elada, on elanikel vaja sildumiskohta mandril. Muhulased unistavad ka sellest, et sajandeid saartega ühendust taganud ajalooline purjelaev – uisk – saaks endale mandripoolse punkti sildumiseks. Virtsu alevi rahvas unistab aga merevärava staatusest.

215 km pikkuse rannajoonega Lääneranna valla jaoks on iga nüüdisnõuetele vastava sadamakoha või lautri lisandumine arengutõuge. Erinevatele meresõidualustele – reisiparvlaevad, kaubalaevad, jahid, kalapaadid ja teised väikealused – sobivate sadamate võrk on Virtsu jaoks peamine arengueeldus.

Virtsu tõelise jahisadama ehitamisega on võimalik lüüa mitu kärbest ühe hoobiga: jahiga seilajad saaksid juurde ühe peatuspunkti Rohuküla ja Pärnu või Kuressaare vahele, ajalooline Suure väina purjealus uisk saaks ka mandril endale tugipunkti ning Suure väina laidude elanikud saaksid oma asju Virtsus toimetada.

Virtsu väikelaevasadama väljaehitamise alustamine sai alguse aastaid tagasi – valminud on maapoolsed kaldakindlustused, aga akvatoorium ise on süvendamata ning täielikult kaitsmata põhjakaarte tuulte eest.

Miljon eurot Virtsu sadamasse oleks igati kasulik investeering, mis tooks uusi reisivõimalusi tervele Eestile.