Lihula mõisas hakati juba 2010. aastal korraldama huvilistele Eesti ajaloo loenguid, mida pidama kutsuti tuntud ajaloolasi ülikoolidest, arhiividest ja muuseumidest.
Esialgu oli see kõik veel üsna juhuslik. 19. veebruaril 2011 asutati huviliste ringis aga Vana-Läänemaa ajaloo selts, kes võttis eesmärgiks Läänemaa ajaloo propageerimise, seejuures maakonna ajaloolistes piirides, mis hõlmas ka Vigala, Märjamaa, Varbla ja osaliselt Mihkli kihelkonna.
Ajalooklubi loengud olid talvel lausa igal kuul. Kuulajaid on olnud nii Lihulast kui ka Haapsalust, Virtsust, Kullamaalt, Vigalast, Veliselt, Varblast ja kaugemaltki. Lisaks korraldati igal aastal ekskursioone mööda omaaegset Läänemaad. Koostöös MTÜga Keskaegne Lihula anti trükis välja ka kolm artiklite kogumikku üldpealkirja all „Vana-Läänemaa ajaloo radadel”.
Koroona esimene laine seiskas mõneks ajaks ajalooklubi tegevuse, kuid augustist on üritused jälle toimunud. 8. augustil mälestati konverentsiga 800 aasta möödumist ühest Lihula ajaloo tähtsamast sündmusest – siinse linnuse juures Rootsi kuninga väe ja saarlaste vahel toimunud lahingust. Suvine õppereis viis huvilised aga seekord tutvuma ümbruskonna ajalooliste vallamajadega.
Septembrist algasid taas ka igakuised loengud. Neid toimub sel aastal veel kolm, kõik Läänemaa ajaloo teemadel. 15. novembril räägib Eesti mälu instituudi ajaloolane Martin Andreller Vigala metsavendluse uurimisest ja sellega seotud probleemidest.
29. novembril tuleb Lihulasse Varbla muuseumi juhataja Rene Kask, kes tutvustab Uue-Varbla mõisa lugu. 13. detsembril teeb aga Läänemaa mees Sulev Sammel selgeks Kasari silla ehitamise käigu.
Tuleva aasta loengusarja avab 10. jaanuaril Eesti au- ja teenetemärkidest Aleks Kivinuk, kes on selle ala parim asjatundja Eestis. Ta on kirjastanud ka raamatud „Eesti sõjalised autasud ja rinnamärgid 1918–1940” ja „Eesti, eestlased ja Punane Rist. Sümboolika ja teenetemärgid”.
14. veebruaril esineb Lihulas Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi esimees ja mitmete raamatute autor Merike Jürjo. Seekord räägib ta teemal „Teise maailmasõja algus Poolas ja Leedus Eesti ohvitseride silmade läbi”.
28. veebruaril tuleb Lihulasse Tartu ülikooli õppejõud Ago Pajur. Viimasel ajal on palju arutelu tekitanud sõjaeelse Eesti vabariigi ainsa presidendi Konstantin Pätsi persoon. Ago Pajur räägibki teemal „Konstantin Päts – kas suur kombinaator või tuulest viidud leht?”. Küllap saame rohkem selgust, kuidas peaksime Eesti esimese presidendi mälestusse suhtuma.
Eesti ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar avas äsja Pika tänava majas Tallinnas näituse vabamüürlastest. Temalt ilmus ka raamat „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis”. 21. märtsil räägib ta sellest põnevast ja seni saladuskattega kaetud teemast ajalooklubis.
18. aprillil esineb klubis aga arheoloog Kristjan Sander, kellelt kuuleme arvukatest uutest kiviaja leidudest Läänemaal.
Klubi kevadhooaja lõpetab 9. mail ajaloodoktor Aivar Põldvee ettekandega „Esimesed haritud talupojad Rootsi ajal”. Saame teada, kuidas Rootsi riik Eesti talupoegi kirjaoskusele aitas.
Klubi sügishooajal on ette nähtud kolm ettekannet. 12. septembril räägib Tartu arhivaar Kalev Jaago äsja saja-aastaseks saanud rahvusarhiivi ajaloost. 17. oktoobril tuleb Lihulasse arheoloog Ain Mäesalu, kes annab ülevaate sellest, kuidas on kulgenud muistsete lahingupaikade otsimine Eestis. Loengusarja lõpetab 14. novembril ajaloodoktor Tõnis Liibek ülevaatega Tallinna kõrgkoolidest võrsunud Eesti inseneridest.
Kava on kirju ning peaks huvi pakkuma paljudele. Loengud, mis algavad pühapäeviti kell 12, on kõigile tasuta. Suupisted ühisele kohvilauale on teretulnud. Ürituste sarja toetab Lääneranna vallavalitsus. Kõik huvilised on oodatud!
