0

Läänemaa kirikute skulptuurid on reedest Nigulistes suurejoonelisel näitusel

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kunstiteadlane Hilkka Hiiop (vasakul) ja Niguliste muuseumi haridustöö kuraator Mia Maria Rohumaa Karuse kirikus pakkimas Ackermanni skultpuure Tallinna näitusele saatmiseks. Foto Urmas Lauri

Reedest mai alguseni saab Tallinnas Niguliste muuseumis näha suurejoonelist näitust „Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ , kus saab tutvuda 17.-18. sajandi vahetusel tegutsenud skulptori Christian Ackermanni teostega. Teiste hulgas on Ackermanni valmistatud puuskulptuure ka kolmest Läänemaa kirikust – Martnast, Lihulast ja Karuselt.

Eesti barokk-kunsti suurkuju ja esimest vabameistrist skulptorit Christian Ackermanni loomingut tutvustav näitus on lõppakordiks neli aastat kestnud interdistsiplinaarsele uurimisprojektile.

2017. aasta kevadel sõlmisid Eesti kunstimuuseum, Eesti kunstiakadeemia ja Eesti evangeelne luterlik kirik koostöölepingu, et ühendada jõud Ackermanni loomingu interdistsiplinaarseks uurimiseks ning tuua Eesti skulptuurikunsti omaaegne täht kõige säravamal viisil tagasi kunstiväljale. Töö käigus pildistati- ja mõõdistati skulptuurid eri tehnikaid, muuhulgas ka röntgenit kasutades ning kõigist neist sündisid 3D mudelid.

Töö tulemuste tutvustamiseks lõi uurimisgrupp Ackermanni teadusveebi www.ackermann.ee, koostati monograafia ja Ackermanni digitund ning mitme aasta pikkune töö lõppeb Niguliste muuseumis kulmineeruva ja hiljem Ackermanni tööde kodukirikutes jätkuva näituseprogrammiga.

Niguliste muuseumi näitusel saab lähivaates näha ligi 60 Eesti erinevatele kirikutele loodud skulptuuri. Tänu kaasaegsele tehnikale saab vaadata ka Ackermanni skulptuuride üllatavat sisestruktuuri, hilisemate värvikihtide alla mattunud ja taasleitud säravat barokset polükroomiat ning keerutada kujudest tehtud 3D-mudeleid.

Skulptor Christian Ackermann jõudis Tallinna 1670. aastate algul ja tegutses siin üle kolmekümne aasta. Ta riivas oma käitumisega kohalikke tavasid ja muutis otsustavalt kunstikultuuri. Nimelt abiellus Ackermann linna senise parima puunikerdaja Elert Thiele lese Anna Martensiga, sai temaga tollaste tavade ja ühiskonna jaoks liiga ruttu pärast laulatust lapse, asus võitlusse tsunftisüsteemiga ja kehtestas end vabameistrina. Selline käitumine põhjustas kohalike tsunftimeistrite seas tõsist pahameelt ning nad kaebasid Tallinna raele, et Ackermann käituvat, nagu oleks ta kuulus antiikskulptor Pheidias Ateenast.

Näituse kuraatorid: Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline disain: Marti Laurimaa
Töörühm: Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Kerttu Palginõmm, Anneli Randla, Liis Reier, Mia-Maria Rohumaa, Tarmo Saaret, Tiina Treibol
Koostööpartnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Vatson OÜ, Archaeovision OÜ, Rändmeister OÜ, Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz