Aasta tagasi algatas Lääne-Nigula vallavolikogu Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Greeni soovil eriplaneeringu, et leida tuulepargile vallas sobivaim asukoht. Nüüd tahavad Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur ja vallavanem Mikk Lõhmus tuulepargile pidurit tõmmata ja eriplaneeringu selle senisel kujul lõpetada või peatada. Põhjuseks vastamata küsimused ja teadmatus ning kohalike elanike hirm teletorni mõõtu tuugenite ees.
Tuulepargi arendaja omakorda leiab, et eriplaneeringuga tuleks jätkata, sest just see annabki paari aastaga kõigile küsimustele vastused. Kui eriplaneering lõpetada, siis vastuseid ei saa.
Õigus on tegelikult mõlemal. On mõistetav, et Risti elanikud pelgavad tuuleparki – nii kõrgeid tuulikuid isegi veel ei toodeta, rääkimata sellest, et need kusagil püsti oleksid. Samal põhjusel ei saa ka tuulepargi arendaja kõigile küsimustele vastata – vastuseid lihtsalt pole. Aga on ka teisi küsimusi, millele arendaja vastata ei taha, eelistades umbmäärasust.
Paraku võib just viimane saada saatuslikuks ja tõmmata kriipsu peale mitte ainult Risti tuulepargile, vaid ükskõik mis arendusele, millest lõppkokkuvõttes tõuseks tulu. Risti tuulepargi puhul on selgesti näha, mis juhtub, kui omavahel ei suhelda. Linnameestest arendajad ei kujuta vist üldse ette, miks inimesed kardavad, kui nende õue alla ähvardab tulla tuulepark või kaevandus. Kartjate küsimusedki on tegelikult väga lihtsad, palju lihtsamad, kui linnamehed võiks arvata. Kuni selleni välja, kas kohalik omavalitsus peaks arvestama tee ümberehitusega, kui tuulikulabasid pole võimalik kõverat ja kitsavõitu teed mööda kohale tuua. Kõige suuremat hirmu tekitab teadmatus ning selle kaotamine on arendaja kätes – minna ja rääkida, selle asemel et ajada udu stiilis, et me ei tea, kas või kuhu see tuulepark üldse tuleb.
on nagu nõukaaja aparatsikud toompealt, käivad ja ainult informeerivad kohapealseid, a la siia tuleb piiritsoon või siia lihakombinaat või nagu taebla taheti teha mega argrotööstus kompleks, õnneks ei jõutud. rahvalt ei küsinud keegi