Eestit ähvardab vihakõne kriminaliseerimata jätmise eest trahv. Mida see tähendab? 2008. aasta novembris leppis Euroopa Liit kokku, et avalik vihakõne on kriminaalkorras karistatav. Eesti pole aga seniajani oma seadusi muutnud.
ERRi teisipäevases uudises avaldasid selle kohta arvamust kaks ministrit – justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme. Mõlemad leidsid, et tegemist on Euroopa Liidu ahistava painega – võõraste väljastpoolt peale pandud reeglitega, mille puhul tuleks väga hoolega järele mõelda, kas neid tasub järgida või mitte.
Mõlemad ministrid seostasid vihakõne kriminaliseerimise otsemaid sõnavabadusega, väites, et vihakõne vastu võitlemine ohustab seda. Aeg tõi näiteks moorapea, mida ei tohiks enam moorapeaks nimetada, Helme väitel tooks vihakõne kriminaliseerimine kaasa keelu piiblit tsiteerida – Euroopa Liidu reegleid täitvas Soomes olevat nii juba läinud.
Helme viitas Soome parlamendisaadikule Päivi Räsänenile, kes sattus vaenu õhutamises kahtlustatavana uurimise alla oma homovastase kirjutise pärast, mida ta ilmestas piiblitsitaatidega.
Kas me tõesti tahame, et moorapead müügilt ära korjataks või ümber nimetataks? Või et ei tohiks enam piiblit tsiteerida? Mille üle siin arutada, muidugi me ei taha. Poliitikutel on õigus.
Aga ainult näiliselt. Moorapeal ja piiblil pole paraku vihakõne ja sõnavabadusega mingit pistmist. Moorapea on lihtsalt moorapea – magus kook. Räsänen aga ei sattunud uurimise alla mitte lihtsalt piibli tsiteerimise, vaid kirjutise eest, kus ta väidetavalt õhutab vägivalda homoseksuaalide vastu.
Jättes pool tõde enda teada ja avaldades teise poole moonutatult, Helme lihtsalt valetab. Mõlemad ministrid lihtsustavad ja juhivad sellega tähelepanu kõrvale vihakõne tõeliselt olemuselt – hirmutada, alandada ja sundida vaikima.
Sõnavabadust ja demokraatiat ohustab vihakõne, mitte selle kriminaliseerimine. Eesti peaks hakkama vihakõnega tõsiselt tegelema.
Toimetus las tegeleb omaenda vihakõnega, midagi nii tobedat kirjutada on ikka eriline tase.
Kas toimetusel on kavatsus midagi ette võtta sellise vihakõnelise artikli suhtes?
äratada ellu keskaegset nõiajahti veekatse abil
tegeleks parem majandusprobleemidega…….
See teie “Vihakõne” pole muud kui lartsakas kajakasitta merelainetel. Ei Euroopa liidu juhtideoloogid, asja maaletoojad, ega rohujuure tasemel asja ajudesse tagujad tsinovnikud nagu antud artikli autor ei suudaks isegi defineerida, mis see täpselt on, kui keegi võtaks kätte ja küsiks. Ammugi ei saa asjast aru lihtinimene.
Nüüdsest alates võiks siis kaabusid sõimata igal pool, avalikult ja kogu hingest. Vängemad sõnad võiks seejuures võtta nende endi repertuaarist.
Tuleb meelde juhtkirjas kirjutaja räige suhtumine eakaisse inimestesse.Tuleb meelde Ivo Linna ja Arne Mikk jne.
Helme tõesti valetab, piibli tsiteerimisel ei ole mingit seost vihakõnega aga kui Helme ütleb mustad ahju, siis on küll kuna ta õhutab sellega kurjust ja vihkamist mustanahaliste suhtes
Piir selle “võitluse” ja tsensuuri vahel on imeõhuke.
Eesti mehe meel pole mitte kadunud veel
Kuna vihakõne teema on suht udune asi, siis võiks austatud juhtkirjameister tuua paar konkreetset näidet vihakõnest, kus seaduse puudumine on lasknud kurikaelal karistamatult pääseda ja inimõigused on jalge alla tallatud.