Laupäeval Uuemõisa mõisa valges saalis esitletud raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” suurim teene on see, et raamat tõi avalikkuse ette ka kodukirstudes leiduvad rahvarõivad.
Laupäevane esitlus ei piirdunud pelgalt raamatu tutvustamisega, vaid Eesti Rahva Muuseumi etnograaf Reet Piiri, kes on raamatu tarbeks kirjutanud enamike kihelkondade rõivaste tutvustuse, viis kokkutulnud ka ekskursioonile Läänemaa rahvarõivaste kirevasse maailma. Selle juures olid Piirile abiks modellid, kes kandsid just seni veel kodudes leiduvaid saja ja enam aasta vanuseid rahvarõivaid.
Piiri sõnul oli Läänemaa kihelkondade rahvarõivastel kohalikke omapärasid, kuid erinevused ei olnud piirkondade vahel väga suured. Nii näiteks paistavad Vigala kandid naiste kabimütsid silma rohke pitsivahuga servas, samal ajal kui Mihkli naised kandsid pidulikel puhkudel hoopis kõrget ja kokku volditavat tanu.
Koos moe muutumisega muutusid aja jooksul ka rahvarõivad – näiteks Lihula kuulsad tikitud seelikud on uuema aja nähtus. „Kui Reet ütleb, et uue aja rõivas, siis tema mõõdu järgi on see 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus,” täpsustas rahvariideraamatu koostaja Larissa Mandel.
Mandli sõnul on praegu ilmunud raamat puhas ajalooraamat, kuid see on alles algus, kust saab edasi minna. Näiteks koostada kihelkondade kaupa põhjalikumaid ülevaateid koos mustrilehtedega või teha ühest ajastust pärit esemetest näidiskomplekte, sest rahvarõivamood on, nagu igasugune mood, ajas muutunud.
Läänemaa kihelkondade rahvarõivaste raamatu andis välja Kodukant Läänemaa, trükivalmis tegi selle Saara kirjastus.
Fotod Markus Sein
