Kui analüütikute esialgsed prognoosid koroonakriisi mõju kohta Euroopa majandusele on suures plaanis pidanud, siis riikidevahelised erinevused on osutunud üllatavalt suureks. Miks nii ja kas sama võib oodata ka edaspidi?
Hoolimata sellest, et koroonaviiruse ettearvamatu levik muudab majanduse tuleviku ennustamise endiselt pooleldi esoteeriliseks protsessiks, avaldas SEB uuendatud majandusprognoosi. Võrreldes eelmise, maikuus ilmunud prognoosiga, on hinnang nii mitmegi riigi majanduslikule käekäigule märgatavalt muutunud. Kui „normaaltingimustes” tähendab majanduskasvuprognoosi uuendamine tavapäraselt seda, et hinnangut jooksva aasta sisemajanduse koguprodukti muutusele korrigeeritakse komakoha jagu, siis nüüd on näiteks põhjamaade ja Balti riikide puhul SKT prognoos muutunud kohati 6–7 protsendi võrra. Miks nii?
Mõeldes end tagasi maisse, kus paljudes riikides oli majandustegevus koroonapiirangute tõttu seiskunud, olid prognoose koostavad institutsioonid pandud võimatuna näiva ülesande ette. Mida ennustada olukorras, kus ettevõtted on suletud, inimesed peavad püsima kodus ja teadlastel pole aimugi, milline võiks olla viiruse edasine kulg? Samas oli nõudlus majandusprognooside järele enneolematult suur, sest haiguse kõrval nähti aina suurema ohuna majanduse kokku kukkumist ja sellest tekkivat sotsiaalkriisi. Nii asusid analüütikud koostama oma stsenaariume, mille keskmiseks tulemuseks näis olevat kümneprotsendiline majanduslangus euroalal, mida siis vastavalt koroonaviiruse hetkeolukorrale konkreetses riigis protsendi-paari jagu üles- või allapoole korrigeeriti. Nüüd, kus meil on kriisi seni kõige hullemate kuude kohta olemas ka tegelik majandusstatistika, selgub, et elu on osutunud prognoositust eripalgelisemaks.
Statistikaameti teatel oli Eesti teise kvartali majanduslangus 6,9 protsenti. Teiste riikide pilt on erinev. Teises kvartalis kannatas kõige enam Suurbritannia majandus, mille SKT kukkus aastatagusega võrreldes lausa 23 protsenti. Arvestades Suurbritannia rangete piirangute kestust märtsi lõpust juulini, pole see ehk ka nii imekspandav. Peaaegu sama halvasti läks Hispaanial, mille majandus kukkus 22 protsenti. Arvestades väga suurt koroonasurmade arvu ja ranget karantiini, pakkus majanduslikus mõttes „positiivse” üllatuse Itaalia, mille majandus langes 17 protsenti. Itaaliast halvemini läks näiteks Prantsusmaal, mille SKT kukkus teises kvartalis 19 protsenti.
Samal ajal oli aga mitmeid riike, kel läks kardetust palju paremini. Ja õnneks on need riigid, kelle käekäigust sõltub enim ka Eesti majandus. Rahvusvahelises meedias on tähelepanu pälvinud Saksamaa, kes suutis koroonasuremust küllalt hästi kontrolli all hoida ja mille SKT kahanes teises kvartalis 11,7 protsenti. Mis veel olulisem – teistest paremini on läinud Eesti kahel peamisel kaubanduspartneril, Soomel ja Rootsil. Kuigi Rootsit on kiidetud ja laidetud teistest riikidest erineva tee valimisel koroonaviirusega võitlemiseks, suutis traditsioonilise lähenemise kasuks otsustanud Soome Rootsit isegi ületada, seda nii säästetud elude kui ka majanduse mõttes. Kui Rootsi SKT kahanes teises kvartalis 8,3 protsenti, siis Soome majanduslangus piirdus kõigest 5,2ga. Majanduslangus on seni olnud leebem ka Baltimaades. Kui Läti SKT kukkus teises kvartalis aastatagusega võrreldes 9,8 protsenti, siis Leedus kõigest 4 protsenti – ilmselt üks väiksemaid langusi kogu Euroopas.
Millest need erinevused? Suures plaanis näib kehtivat reegel, et mida hullem oli olukord koroonaviirusega, seda kehvemini läks ka riigi majandusel. Siiani on suurim surmade arv 100 000 elaniku kohta mõõdetud Belgias, Suurbritannias, Hispaanias, Itaalias, Rootsis ja Prantsusmaal. Jättes välja erandliku Rootsi, on tegemist samade riikidega, kelle majandused teises kvartalis enim kannatasid. Detailsed andmed teise kvartali majanduskasvu kohta pole veel kõigi riikide kohta ilmunud, kuid nende puhul, kes selle on avaldanud, on näha range karantiini karmi mõju sisetarbimisele. Näiteks Hispaanias ja Suurbritannias langes majapidamiste tarbimine püsihindades teises kvartalis 25 protsendi võrra. Saksamaa, kes viiruse paremini kontrolli alla sai, suutis nii karmi saatust vältida ja seal piirdus majapidamiste tarbimise langus 11 protsendiga. Suures plaanis näib kehtivat ka reegel, et vaesemates riikides oli löök suurem jaekaubandusele, jõukamates riikides kannatas suhteliselt enam aga töötlev tööstus.
Senised seaduspärad ei pruugi saabuval koroonasügisel muidugi kehtida. Samas püsib siiski lootus, et meie regiooni madalam rahvastikutihedus ja põhjamaine suhtlusstiil võiksid meid kaitsta ka edaspidi. Vähemalt praegu on Eestil ja meie kaubanduspartneritel läinud paremini kui paljudel teistel riikidel ja kui suudame Itaalia-Hispaania stiilis puhangust ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ka sügisel hoiduda, võime ühel päeval väljuda sellest kriisist veel suhteliselt heas seisus majandusega.
