Laupäeval, 22. augustil kogunes ligi poolsada inimest Lääne-Nigula valla väiksesse Ohtla külasse Liivile viiva maantee servale, et olla osalisteks ning tunnistajateks vana pritsikuuri uuestisünni juures.
Ainulaadne Ohtla pritsikuur on ehitatud 1938. aastal kohalike meeste poolt tollase Juhani talu peremehe ja Ohtla pritsimeeste hilisema pääliku August Rehkalti eestvedamisel. Kuuris hoiti tulekustutusvahendeid, kahjutule korral ruttasid pritsimehed kohale, hobune rakendati kaariku ette, millel oli käsiprits ja kihutati sinna, kus abi vaja.
Aegade muutuste tuuled räsisid ka pritsikuuri,mis kaotas oma esialgse tarbe, teda kasutati majandite ajal väetisehoidlana, räästa varjus oodati autobussi, kuna peatus oli just seal, autokauplus peatus pritsikuuri ees, ja piimaauto korjas küla piimad samuti sealt kokku.
Kõik need aastad seisis vana hoone eest hea kohalik elanik Silvi Rehkalt. Tema pealekäimisel sai juba sügaval ühismajandite ajal pool lagunevat katust terved plaadid peale ja nii ikka edasi, mis lagunes, sai parandatud. Ikka oli vana kuurike küla keskmeks ja tarvilik.
Viimasel aastal võeti asi tõsiselt käsile, universaalne meistrimees Hans Mansberg võttis pritsikuuri remontimise südameasjaks. Korraldati talgud, mille käigus värviti seinad, koristati seest ja ümbrus, osalesid enamus Ohtla küla päris- ja suvekodude omanikke. Viimaks valati põrand ning värviti katus. Kõike seda tehti abi korras tasuta, vald aitas võimaluse piires tõsisemate ehitusmaterjalidega.
Silvi Rehkalt pani kuuri seintele üles asjaliku väljapaneku Ohtla mõisa, küla ja pritsikuuri ajaloost sõnas ja pildis.
Avamispäeval olid tänu- ja tunnustussõnadega kohal Lääne-Nigula vallavalitsuse kultuurinõunik Varje Paaliste ja Martna osavalla vanem Janno Randmaa. Kokre külast kasvanud ajalooteadur Rait Talvoja tegi huvitava ja humoorika ülevaate Ohtla küla kaugemast minevikust. Saueaugu Teatritalu pererahva poolt annetati pritsikuurile suur kunstfoto Ohtla pritsikuurist.
Järgnes vaba vestlusring tordi ja kohviga. Uue kuue saanud vana pritsikuur mõnules muhedalt kõrgete haabade lehtede sahinas nagu soovides öelda: “Ootan möödakäijaid 24/7 sisse astuma ja uudistama täiesti tasuta!”
Lidya Tee
Tublid inimesed! Oleks selliseid rohkem.
Jaa, elu on näidanud, et üha vanemad esemed, ehitised j.m. muutub ajas aina hinnatavamaks. Ei köida meid need n.ö.suurlinna (õnne 13 ) tuled. Lihtne maalähedane elu ja ümbrus on see, mida inimhing vajab, et olla rahul ja õnnelik
Olge kõik hoitud ja terved