Haapsalu jahisadamas maandus vesilennuk

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 12

Kolmapäeva õhtust neljapäeva pärastlõunani sai Haapsalus Grand Holmi sadama kai ääres imetleda Soomest saabunud vesilennukit.

See pole esimene kord, kui vesilennuk siinseid sadamaid on külastanud, kuid kuigi sageli need siiski siia ei satu.

Neljapäeva lõuna paiku sättis lennuki piloot Mikko Sinerva koos sõbraga end Grand Holmi kail äralennuks valmis, et samal õhtul kella kaheksaks tööle jõuda.

Sinerva sõnul võtab Haapsalust Helsingisse lendamine umbes poolteist tundi:  „Nii et täiesti vabalt võib lennata siia lihtsalt sööma, sest see on kena koht.” Päris otse mehed siiski tagasi lennata ei plaaninud, vaid arutusel olid peatused veel Vormsis ja Dirhamis.

Oma lühikest Eesti-reisi alustasid soomlased Helsingist põhja pool asuvast Tuusulast. Sealt lennati Tallinna, siis Pärnusse, Kihnu, Ruhnu ja õhtuks Haapsallu, kus veedeti öö. Mikkola ütle,s et kuna lennuk on väike ja seal magama ei mahu, tuleb ööbimiseks valida paik, kus on võimalik leida ööbimiskoht.

Lennuk, millega soomlased Eestisse saabusid, on Cessna 172 – üks populaarsemaid väikelennukeid. See konkreetne lennuk on ehitatud 1975. aastal ja läbinud mullu põhjaliku remondi. Lennukit saab kasutada nii vesi- kui ka tavalennukina – kui ujukid rataste vastu vahetada, saab maanduda maismaal. Sinerva sõnul on aga rataste ja ujukite vahetamine aeganõudeva ja kallis töö, mistõttu seda kuigi tihti ette ei võeta.

„See on kõige rohkem lennanud Cessna Soomes, kokku on sellel umbes 16 500 lennutundi,” ütles Sinerva. Lennuk kuulub paarikümne liikmega Soome vesilennukite kubile ja liikmed saavad seda oma sõitudeks rentida. Sinerva ütles isikliku lennuki omamine üsna kallis lõbu. „Pole mõtet endale lennukit soetada, kui seda kasutada ainult ainult üksikutel päevadel aastas,” rääkis ta.

Kui tavaliselt lendab Sinerva endasõnul 10-15 tundi aastas, siis tänavu on lennutunde kogunenud juba 25-30. „Ja jaanipäev pole veel käeski,” lisas ta. Soomes lennujuhina töötav mees ütles, et tänavu on tal lendamiseks aega just tänu koroonakriisile – kuna liinilennukid ei lenda, pole ka lennujuhtidel suurt töökoormust.

Sinerva sõnul võib vesilennukitega tehtavad reisid laias laastus kaheks jagada. Üks võimalus ongi lennata mereäärsetesse linnades nagu Haapsalu või Pärnu vms, kus sadamas saab kenasti maanduda ja kus on olemas majutus- ja söömisvõimalused. Teine variant on aga lennata üksikule saarele, kus siis teha kohvi- või ujumispaus.

Praeguse lennukiga on Sinerva omasõnul Haapsalus esimest korda, kuid paar aastat tagasi käis ta siin teise vesilennukiga. Sinerva ütles, et on Haapsalu külastamist soovitanud ka klubikaaslastele kui nad küsivad kuhu võiks minna. „Haapsalus pole ju enam lennuvälja ja sellepärast tavalennukiga siia lennata ei saa. Aga vesilennukiga saab väga hästi tulla ja Haapsalu on ju väga kena koht,” ütles Sinerva.

Arvo Tarmula fotod

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments