Kärdla 1,9-miljonine keskväljak valmib novembriks

BNS

Kellutäie mörti panid nurgakivile ka Hiiumaa vallavanem Reil Rand ja teda lapsepuhkuse ajal asendav Toomas Rõhu. Foto: Liina Siniveer
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 11
Kellutäie mörti panid nurgakivile ka Hiiumaa vallavanem Reil Rand ja teda lapsepuhkuse ajal asendav Toomas Rõhu. Foto: Liina Siniveer

Täna peeti Kärdla keskväljakul kahte pidu korraga, ehitus sai nurgakivi ning samas peeti ka sarikapidu.

Kärdla keskväljaku 1,9 miljoni eurone ehitus on jõudnud poole peale, tööd valmivad tänavu novembris.

Projekti raames kujundatakse ümber üle 9000-ruutmeetrine väljakuala, tehakse uued liikluslahendused, rajatakse lipuväljak, püstitatakse kauplemispindadega pergola, mänguväljak ja puhkeala, purskkaev ning rohealad, teatas Hiiumaa vallavalitsus.

Kärdla keskväljak on jagatud mitmeks osaks. Oluliselt paranevad võimalused kerg- ja jalgsi liiklejatele. Parklad asuvad põhjaosas, lisaks Hiiumaa kaubamaja ees.

Keskel asub neljast paviljonist ja kahest müügiletist koosnev puidust pergola, mis pakub varju tuule ja vihma eest. Paviljonide sisemusse jääb hooajaliseks tegevuseks mõeldud õu.

Rajatakse lipuväljak ning selle juurde purskkaev ja lipumastid, mille ääres paiknevad istumiskohad. Keskväljaku lõunaosa moodustab valdavalt pehmete katenditega ja haljastatud park, kus leidub mänguvahendeid erinevatele vanusegruppidele, piknikukohti ja istumiskohti.

2014. aastal lükkasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond ühiselt käima missiooniprojekt “Hea avalik ruum”. Toonane Hiiu vallavalitsus ja Arhitektide Liit kuulutasid 2015. aasta jaanuaris välja Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse.

12 laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand “Kärrdal”, mille autorid on Oskar Ivarsson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson arhitektuuribüroost Mareld landskapsarkitekter AB koostöös arhitektuuribürooga Bornstein Lyckeforsiga.

Ehitaja on AS Merko Ehitus Eesti. Omanikujärelevalvet teostab OÜ Tarindiprof. Projekti maksumus kokku on 1,86 miljonit eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu on 1,58 miljonit eurot.

Fotod: Liina Siniveer

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments