Piret Valgma: aeg endalt küsida: mida ma veel oskan?

Lääne Elu

info@le.ee

Piret Valgma, töötukassa peaspetsialist
Piret Valgma, töötukassa peaspetsialist

Eesti majandus on kiiresti muutunud ja muutub ka tulevikus. Kas ma olen valmis muutusteks? Sellele küsimusele mõeldes on normaalne hirmu tunda. Hirmu põhjus on enamasti teadmatus, kardetakse seda, mida varem pole kogetud.

Et ei peaks hirmu tundma selle pärast, mis saab homme, tuleks mõelda, mis on minu varuplaan juhuks, kui samamoodi enam edasi minna ei saa. Hea uudis on see, et võimalused plaani tegemiseks on täiesti olemas. Abiks on töötukassa karjäärinõustajad. Miks üldse tasuks õppida? Ja mida oleks kasulik õppida?

Alateadvuses on meil ju olemas teadmine, et ühe töö tegemine terve elu pole võimalik, töömaailm ja majandus muutuvad, tehnoloogia pakub uusi võimalusi. Õppimist võiks vaadata kui oma väärtuse tõstmist. Oma koduga ju teeme seda, hoides kinnisvara korras ja investeerides sellesse oma aega ja raha. Samasugust hoolt ja tähelepanu vajavad ka meie oskused ja teadmised.

Töö kõrvalt õppima asumine võib tunduda keeruline, kuid praegused õppimisvõimalused on oluliselt paindlikumad kui 20 aastat tagasi. Koolid on mõistnud, et tänane õppur ei tule otse keskkoolist ja tahab teistsugust õppimisvõimalust.

Varuplaani elluviimine ei pruugi alati minna nii libedasti, nagu loodetud. Seepärast tuleks läbi mõelda, kuidas ühildada õppimine ja senine elu – töö, pere. Oluline on läbi mõelda ka rahaline pool.

Töötukassa toetab juba mitmendat aastat õppimist koolis, kusjuures pole tähtis, kas inimesel on töö või mitte. Toetatakse nendel erialade õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud OSKA uuringute põhjal ja nimekiri erialadest täieneb igal aastal. Sel aastal on valikus üle 100 õppekava enam kui 40 koolis, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui ka vene keeles. Toetatavate erialade ja koolidega saab tutvuda töötukassa kodulehel.

Tasemeõppes osalemise toetust saavad töötukassast need inimesed, kel puudub kutse- või erialane haridus ja kel on kooli lõpetamisest möödas vähemalt viis aastat. Toetust makstakse ka neile inimestele, kel on eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat. Toetuse suurus sõltub sellest, kas inimesel on sissetulek. Augustist suureneb toetus nii töötavatele kui ka tööd otsivatele inimestele. Kui õppimine jääb mingil põhjusel pooleli, siis toetust tagasi maksma ei pea.

Kui on huvi toetust saada, siis tuleb avaldus teha enne õppima asumist ja seda saab teha ka e-töötukassas. Kõigepealt tuleb aga minna karjäärinõustamisele, kus saab spetsialistiga oma plaane arutada ja uurida, mismoodi toetuse taotlemine käib. Karjäärinõustamine võib toimuda ka kodust lahkumata – veebikeskkonnas. Eelmise aasta lõpus viis Turu-uuringute AS läbi uuringu, kus esitati küsimus: kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada? Jaatavalt vastas 40 protsenti.

Teistest oluliselt rohkem olid seda meelt 35–49aastased, kõrgharidusega vastajad, ettevõtjad, juhid, tippspetsialistid ja ka keskastme spetsialistid, ametnikud ja isikuteenindajad. Nagu enamasti ikka, nii olid ka selles uuringus enesekindlamad mehed – 45 protsenti meestest ja 36 protsenti naistest ütlesid, et neil on varuplaan olemas. Kui vaadata, kes tunnistavad kõige rohkem, et ei tea, kuidas edasi minna, kui praegune töö kaob, siis torkavad silma vastajad vanuses 50+ ning alg- ja põhiharidusega vastajad. Viimastest ütles 19 protsenti, et neil on tagavaraplaan.

Kahe aasta jooksul on töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust saanud umbes 2000 inimest. Enim asuti toetuse toel õppima hooldustöötajaks, sisetööde elektrikuks ning IT-süsteemide nooremspetsialistiks.

Piret Valgma

töötukassa peaspetsialist

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu toomas
3 aastat tagasi

Kunagi oli aeg kus inimene oskas prefektselt mingit ametit ja tegi seda tööd vanaduspõlveni.
Nüüd käiakse ülikoolis silmaringi avardamas ja hiljem õpitakse ka mingi amet st.uus iga paari aasta järel mis leiva lauale tooks.
Kui palju on näiteid kõrgharidusega jurist-pottsepp,kõrgharidusega veterinaar autoluksepp jne.
Kas tegu pole mitte ressurssi raiskamise ?
Kuid samas annab see kõvasti tööd igasugustele kõrgepalgalistele nõustajatele,abistajatele,psühholoogidele jne.