Terje Parra – ühe ööga loomapäästjaks

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Terje Parra rõhutab, et paljude vigastadasaanud loomade ja lindude elud on suudetud päästa vaid seetõttu, et hädalist märganud inimene teeb otsuse peatuda ja abi kutsuda.

Terje Parra rõhutab, et paljude vigastadasaanud loomade ja lindude elud on suudetud päästa vaid seetõttu, et hädalist märganud inimene teeb otsuse peatuda ja abi kutsuda. Lemmi Kann

Märtsi alguses, kui koroonaviirus oli end juba mugavalt sisse seadnud ja korraldas kogu maailmas asju ümber, juhtus üks õnnetus, mis keeras Terje Parra ja tema pere elus ootamatult ette uue ja huvitava lehekülje.

„Oli reede õhtul kell kümme, kui mu vanem poeg Albert helistas ja ütles, et Posti tänaval aeti kass alla – tal on vist käpp murdunud, mis me nüüd teeme?” meenutas Parra.

Naine üritas telefonitsi kätte saada mõnda Läänemaal tegutsevat loomaarsti, aga see ei õnnestunud. Albert jõudis vahepeal ka politseisse helistada, kuid sealtki ei osatud kosta midagi, mis abi lähemale tooks. „Siis ma leidsin Heiki Valneri loomapäästegrupi kodulehe ja nende telefoninumbri 1414. Helistasin sinna.”

Parrale vastas Loomapäästegrupi juht Erko Helmik, kes ütles, et nad organiseerivad kiisule kohe arstiabi, kuid patsient tuleb selleks Tallinnasse toimetada. „Ei ole probleemi!” teatas Parra pikemalt mõtlemata. Algas suur päästeoperatsioon.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments