Täna ennelõunal lõigati Hiiumaal Käinas läbi krehvtine tõrvane nöör ja kuulutati uhke, ligemale 3 miljonit eurot maksma läinud elamuskeskus Tuuletorn.
Tuuletorn oli esimese hooga plaanis avada poolteist kuud varem, kuid koroonakriisi tõttu välja kuulutatud eriolukorra tõttu ei saanud seda varem teha.
See, et Tuuletorn just lastekaitsepäeval avati, on igati sobilik. “Elamuskeskuses on palju avastada ka lastel, mistõttu leiab igalt korruselt põnevaid tegevusalasid ja mänge, mida kogu perega uudistada,” teatatakse keskuse veebilehel. Tuuletornis on näiteks ronimissein, milletaolist pole terves Baltikumis. Saaremaast rääkimata. Ronimissein algab Tuuletorni keldrikorruselt ja on sirutanud end kõrgeks-kõrgeks – lausa 20m. Kokku on seinal 11 rada.
Koroonakriis oli odav pauk
Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg on Hiiu Lehele öelnud, et neil vedas selles mõttes, et nad ei jõudnud Tuuletorni kuu enne eriolukorda lahti teha. “Siis oleks meil tõesti jama olnud – inimesed tööle võetud, kampaaniad tehtud – aga nüüd oli see meie jaoks odav pauk,” nentis Jõpiselg.
Samas võib koroonakriis oluliselt vähendada oodatud külaliste arvu. Kui enne hinnati Tuuletorni aastaseks külastajate arvuks 30 000, siis sel aastal võiks neid olla 17 000, arutles Jõpiselg. Tumedaks maalitud pildilt leiab osavallavanem aga ka optimistlikke, heledamaid värvilaike. “Kas meil lennukid hakkavad suvel välismaale lendama? Mõtlesin, et tõenäoliselt eriti ei hakka. Siis see vastus tuligi, et kuhu need eestlased siis lähevad,” arutles Jõpiselg.
Jõpiselga arvates saab Tuuletorni avamisega Hiiumaast tõsine konkurent näiteks saarlastele ja setudele. “Sest meil on nüüd lisaargument, miks saart külastada ning siseturismi kasv tuleb, seda ütlevad ka mitmed analüütikud,” lausus Jõpiselg.
Tuuletorn on esimene maamärk nn uuest Käinast. Kui detailplaneering realiseerub, kerkib Tuuletorni kõrvale uus kaubanduskeskus, selle lähedale rajatakse uus kardirada koos kardiraja teenindamiseks vajalike hoonetega, maaaluse kütusemahutiga tankla, parklad ja tänavad, mitmed väiksemad äripinnad ja müügikohad.
Tuul on püütud ka piltidele
29-meetri kõrguses erilise kujuga Hiiumaa elamuste keskuses jagub avastamist ja imestamist nii suurtele kui ka väikestele. See pole muuseum, teaduskeskus ega mängumaalim, vaid kõik eelnimetatud kokku ja rohkemgi veel.
Elamuskeskuse ekspositsioon keskendub kolmele teemale: Hiiumaa loodus, ajalugu ja kohalik elav kultuuripärand. Põnevust jagub suisa kuuele korrusele, alustades keldrist ja lõpetades katusega.
Külastaja alustab teekonda Hiiumaa veealusest maailmast, milles õpib Hiiumaa tekkeloo, merekultuuri ja veealuse ajaloopärandi kohta.
Rannikukorrus tutvustab Hiiumaa mitmekesist loodust, vaatamisväärsusi ja külastusobjekte ning aitab külastajal paremini mõista traditsioonilist looduse ja merega ühes rütmist elamist.
Hiidlaste lugude korrus pakub kohalikele samastumisrõõmu ja lustlike avastusi saare külastajatele. Ruumis keskendutakse hiidlaste kogukonnale, hiiu elutajule ja kultuuri ilmingutele nagu oma keel ja hiiu nali.
Tuuletornis on tuul püütud ka piltidele. Parimad fotod oma tuulesaagist on fotonäitusele “Maa ja mere tuuled” välja pannud oma saare loodusfotograafid Argo Nurs ja Pääro Metsand.
Sel nädalal pääseb Tuuletorni veidi soodsamalt. Kuni pühapäevani saavad täiskasvanud ekspositsiooni uudistama soodushinnaga, makstes pileti eest 7 eurot, pensionärid peavad rahakotti kergendama 6 euro võrra, aga lapsed saavad sisse tasuta.
Tuuletorn
- Maksumus kokku 2,9 milj eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu on 850 000 eurot.
- Ehitusliku põhiprojekti koostas OÜ Esplan, arhitektuurilised lahendused Architect 11 arhitektid.
- Tuuletorni ehitas AS Eston Ehitus.
- Ekspositsiooni lõi produktsiooniettevõte Motor.
