Eesti elanikud toetavad järjest enam koroonaviiruse leviku pidurdamiseks kehtivaid meetmeid ning nende leevendamist soovib vaid 7 protsenti, selgub Turu-uuringute AS-i tehtud värskest küsitlusest.
Nooremad inimesed on viiruse leviku takistamiseks hakanud varasemast rohkem pingutama, kuid kodus püsivate inimeste hulk on samas langenud.
Eesti elanike toetus kehtivatele meetmetele on tõusnud 54 protsendini, toetus meetmete karmistamisele jätkuvalt langeb ja on nüüd 37 protsenti. Meetmete karmistamise toetus on suurem 40 protsendiga eestlaste, 50 protsendiga 15–25-aastaste noorte ning 53 protsendiga Viljandi- ja Võrumaa elanike seas. Vaid veerand Põlvamaa elanikest ja 28 protsenti idavirumaalastest toetab meetmete karmistamist.
81 protsenti elanikest peavad enda hinnangul meeles ja järgivad kõiki ametlikke juhiseid, 15 protsenti järgib enamust juhiseid, 2 protsenti vaid juhiseid, mis ei nõua pingutust, ning 2 protsenti ei tee midagi erilist. Kõige hoolsamalt järgivad juhiseid Valga-, Saare- ja Läänemaa elanikud – vastavalt 95, 92 ja 86 protsenti –, vähem hoolsamad ollakse Rapla-, Põlva- ja Ida-Virumaal, vastaval 63, 72 ja 74 protsendiga.
30 protsenti elanikest pingutab võrreldes eelmise nädalaga veelgi rohkem, 68 protsenti käitub sama moodi kui eelmisel nädalal. Pingutusi on suurendanud eelkõige teistest rahvustest elanikud, maakondadest enim Võrumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa elanikud. Esimest korda on 35-aastaste ja nooremate inimeste seas rohkem pingutavate inimeste protsenti isegi veidi kõrgem (31) kui vanemate inimeste seas.
Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist ütles, et rõõmustavat trendimuutust tasub just noorte seas välja tuua, kes suhtuvad eriolukorra meetmetesse võrreldes eelmiste nädalatega tõsisemalt. Oluline on pingutus iga indiviidi tasandil.
Muret tekitav on see, et kodus püsivate inimeste hulk on langenud: 58 protsenti elanikest püsib kodus ja väljub vaid erandolukordades, mis tähendab 9-protsendist langust. Väljas liikumise peamisteks põhjusteks nimetab 64 protsenti endiselt tööülesandeid ja 57 protsenti värske õhu hingamist.
Rohkem väljas liikuvate inimeste seas on nende hulk, kes ei usu, et selline käitumine olukorda mõjutab, langenud eelmise nädalaga võrreldes 14 protsendilt üheksale
91 protsenti elanikest mõistab, et nende käitumine saab ära hoida lähedaste nakatumist, 82 protsenti tunneb muret, et keegi võib neid endale teadmata nakatada. Vastutustundlikumalt suhtuvad juhusliku nakkuse edasikandmisse vanemad inimesed, 15–24-aastased on märgatavalt vähem mures viirusesse nakatumise pärast.
58 protsenti elanikest tunnetab sissetuleku langust koroonaviirusega seotud olukorra tõttu. Mõju tajuvad tugevamalt teistest rahvustest, 35–49-aastased ja Võrumaa elanikud – vastavalt 69, 67 ja 73 protsenti.
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2039 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Uuringu tellis riigikantselei.
