16. mail toimuma pidanud muuseumiöö lükkub kolm kuud edasi ja seda peetakse 29. augustil.
Muuseumiööd korraldav Eesti muuseumiühing teatas, et edasilükkamine on tingitud Eestis ulatuslikult leviva viirusest ja kehtestatud eriolukorrast. Augustis toimub muuseumiöö tingimusel, et viirusest saadakse aegsasti võitu ning suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.
Muuseumiöö programmijuht Vivian Siirmani sõnul küsiti enne otsuse tegemist – kas lükata muuseumiöö aasta teise poolde või jätta 2020. aasta üldse vahele – arvamust end tänavu muuseumiööle kirja pannud muuseumidelt. Alternatiivse toimumisajana pakkusid korraldajad välja 29. augusti, mil on muinastulede öö. „Oma tagasisides ütles enamik muuseumidest, et nad tahaksid 29. augustil kõigele vaatamata oma uksed avada. Sellest julgustatuna – ning teades juba täna, et see muuseumiöö tuleb ühel või teisel moel erakordne ja teistsugune – hakkame nüüd muinastulede öö korraldajatega täpsemat plaani pidama, kuidas ühe kuupäeva sisse mõnusalt ära mahtuda ning üksteist igati toetada,” avaldas Siirman heameelt.
Öö teema jääb samaks – öös on aega. Iga osalev muuseum saab, nagu tavaliselt, programmi oma käe ja võimaluste järgi kokku seada.
Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Kuidas aja kulgemine käesoleval, väga teistsugusel aastal, muutnud on? Aega on justkui kõigil ühtviisi 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?
