0

Mihkel Nestor: kuidas on koroonaviirus mõjutanud Eesti naabreid?

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Koroonaviiruse leviku takistamiseks on kõik Euroopa riigid kehtestanud piiranguid, mis aeglustavad haiguse levikut, kuid jätavad hulga ettevõtteid ja inimesi sissetulekuta.

Kuidas tulevad olukorraga toime meie lähiriigid ja millist tulevikku ennustatakse nende majandustele? Kuigi Eesti majandussidemed Leeduga ei ole väga lähedased, väärib Leedu tähelepanu jõuliste meetmete poolest, mis riik nii viiruse vastu kui ka selle leviku piiramisest sündiva majanduskahju korvamiseks ette on võtnud. Juba 14. märtsil otsustas Leedu valitsus sulgeda kõik haridusasutused ja peaaegu kogu kaubandus- ja teenindussektori, välja arvatud toidukauplused ja apteegid. Raske öelda, kui suurt rolli kiire reageerimine on mänginud, kuid 3. aprilli andmeil oli Leedus nakatunud alla 700 ja Covid-19sse surnud 9 inimest. Rahvaarvuga korrigeerides on neid mitu korda vähem kui Eestis. Sama jõuliselt on asutud päästma ka majandust. Kui riigikogu alles alustas lisaeelarve arutelu, siis Leedus kinnitati kriisipakett juba nädalapäevad tagasi. Paketi kogumaht on 2,5 miljardit eurot ehk 5 protsenti riigi SKTst. Nagu Eestis, on Leedu valitsuse peamine eesmärk hoida ettevõtted ja inimesed elus piirangute lõpuni. Tööta jäänute palgakulust kompenseeritakse kuni 60 protsenti, programmi maht küünib 500 miljoni euroni. 500 miljoni eest pakutakse ettevõtetele laenugarantiisid. Lausa seadusena muudeti pankade jaoks kohustuseks pakkuda raskustesse sattunud inimestele kolmekuulist kodulaenu maksepuhkust. Kõige uuema meetmena anti lõppeval nädalal teada 100miljonilise mahuga riikliku investeerimisfondi loomisest, mis annab otse laenu või soetab osalusi suuremates Leedu ettevõtetes. Sellest hoolimata on Leedu keskpank andnud ähvardava hoiatuse, mille kohaselt võib Leedu majandus langeda tänavu üle 20 protsendi.

Leeduga võrreldes on Läti vastus koroonakriisile olnud suhteliselt leebe nii piirangute kui ka majandusleevenduste poolest. Teisalt on lätlased osutunud üllatavalt immuunseks ka haigusele endale. Esimesest koroonasurmast teatati alles 3. aprillil ja ka nakatunute arv jäi siis veel alla 500. Viiruse leviku piiramiseks on lätlased viinud oma haridusasutused üle kaugõppele ja keelanud trennid, huviringid ning enam kui 20 osalejaga üritused. Teisalt on jäänud avatuks kõik kauplused ja teenindusasutused, kuigi inimeste hirm nakatumise ees on nende külastatavust kindlasti vähendanud. Kõige suurema majandusliku mõjuga otsus on riigipiiride sulgemine. Läti maksab palgatoetust vaid neis sektorites, mis on otseselt puudutatud koroonaviiruse puhangust. Maksimaalne toetus on 70 protsenti kuni 700eurosest palgast. Pakutakse laenugarantiisid ja võimalust lükata edasi maksukohustusi. Värske SKT prognoos ennustab Lätile tänavu 6–7protsendilist langust.

Suhteliselt leebelt alustanud Soome on laieneva epideemia tõttu liikunud aina rängemate piirangute suunas. Äsja pikendatud eriolukord tähendab, et suletud on kõik koolid ja vaba aja veetmise kohad, sealhulgas restoranid ja baarid. Aina karmimad on piirangud ka inimeste vabale liikumisele. Viimaste uuendustena peatati reisijatevedu Eestist, karmistati piiriületust Rootsiga ja loodi sisemine piir Uusimaa regiooni ja ülejäänud riigi vahel, mida saab ületada vaid väga põhjendatud juhtudel. Soome majandusabipaketi kogumaht ulatub 15 miljardi euroni. Enamiku paketist moodustab laenukäenduste väljastamine, mida riiklik agentuur Finnvera lubab ettevõtetele anda kuni 12 miljardi eest, tagades laenu 80 protsendi ulatuses. Paarsada miljonit jagab riik ka ettevõtlustoetusi, kuid meetmepakett on pigem õhuke. Erinevalt paljudest riikidest pole kehtestatud näiteks eritoetust töökohtade säilitamiseks, vaid leevendatud on koondamist ja sundpuhkusele saatmist puudutavat seadust ja laiendatud inimeste ringi, kellel on õigus saada töötuhüvitist. Sellest hoolimata on majanduslanguse ennustused olnud pigem tagasihoidlikud. Näiteks kaks nädalat tagasi avaldatud keskpanga prognoos näeb ette SKT langust vahemikus 1,5–4 protsenti. Oleks tore, kui see nii lihtsalt läheks.

Rootsi on pälvinud maailmas tähelepanu oluliselt leebema suhtumise pärast koroonaviiruse leviku piiramisse. Peaaegu ainus keeld on olnud enam kui 50 inimese kogunemised. Ka sellel nädalal avaldatud uued „karmimad” meetmed tähendavad, et inimestel palutakse hoida üksteisega piisavat distantsi ja asutusi julgustatakse looma selleks vastavaid tingimusi. Seevastu majandusmeetmed on jõulised. Kogu meetmepaketi maht küünib umbes 300 miljardi Rootsi kroonini ehk umbes 6 protsendini SKTst. Rahaline panus on küll tagasihoidlikum, umbes 15–20 miljardit. Taas annab suurima panuse riiklike garantiide väljastamine laenudele, mis moodustab kaks kolmandikku selle kogumahust. Kasutusel on ka Saksamaa Kurzarbeitiga sarnane meede, kus ettevõtted saavad tavapärasest 50 protsenti soodsama tööjõukulu juures maksta inimestele 90 protsenti nende palgast. Võrreldes teiste riikidega on natuke lootusrikkamad ka Rootsi majandusprognoosid: 3–4 protsenti majanduslangust. Eesti ühele peamisele kaubanduspartnerile tasub pöialt hoida.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz