Õhtulehe andmeil on pühapäevase seisuga Läänemaal tuvastatud esimene koroonasse nakatunud inimene.
Eilse seisuga on Eestis koroonaviirusesse nakatunud 171 inimest, 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1133 COVID-19 testi.
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.
Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.
Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.
Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitame sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada 112.
Sümptomite avaldumisel ei ole õige minna perearsti vastuvõtule ega haigla erakorralise meditsiini osakonda. Haigustunnused on sarnased paljude viirushaiguste puhul ning haigena ringi liikudes võime nakatada teisi.
Koroonaviiruse riigisisese leviku tingimustes on väga suur võimalus tervishoiuasutuse järjekorras viirusesse nakatuda ka sellisel inimesel, kellel viirust varem ei olnud.
- Terviseamet koostöös kiirabi ja haiglatega omab olukorra ülevaadet ning on kursis patsientide seisundiga.
- Praegu on kõik koroonaviiruse patsiendid (peale kahe) kodusel ravil.
- Koroonaviiruse leviku trend maailmas on vähenemas (nt Hiina langustrendis ja Lõuna-Korea stabiliseerumas).
- Arvestades viiruse kohapealset levikut lisandub Eestis kindlasti veel haigestunuid.
- Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitame vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida igal juhul kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning vähendada lävimist lastega, kelle puhul avalduvad koroonaviiruse tunnused reeglina kergelt, kuid viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele sugulastele.
- 80% koroonaviirusesse nakatunutest põeb haiguse läbi kergelt, 10-15 protsenti võivad vajada intensiivravi ning 2 protsenti juhtudest võib lõppeda surmaga (riskirühmad: eakad, nõrgenenud vastupanuvõime ja krooniliste haigustega inimesed).
- Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti/kätlemise/kallistamise vältimine), vältida reisimist ja haiguse korral püsida kodus.
Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt ja terviseameti Facebooki-lehelt.
Artikli juures oleval pildil on maskil filtrid puudu.Sedasi see kandjat ei kaitse.
Läänemaalt võetud prooviga pigem tuvastati esimene nakatunu. Nakatunud inimesed olid ja arvel selle järgi, kus proov anti.
seda epukese süütusekaotamist 13 aastaselt mingile purjus jorsile käiatakse juba tükk aega lehtedes aga kus kandis on läänemaal ohtlik liikuda ei koti kedagi, see suur saladus
Uuemõisas on neli pere haiget. Mis üks nskatanu?
Ja ja sina tead kindlasti on nad koroonaviiruses, äkki on neil hoopis sea või linnugripp.
Kas test on tehtud? Ja kindel et Koroona?
haige on läänlane Paldisdkis ja on seal ravil
Ha ha õhtulehe andmetel. See 1 on läänemaalt on juba mitmeid päevi tagasi ja tegelikult on tegu oli Paldiskis Kalevi jalaväepataljoni ajateenijaga.
Õhtuleht on muidugi kõige pädevam teadja.
Miks pole kirjas ühegi juhtumi puhul, mis ala või asukohaga inimesega on tegemist?
See pole lähiajal enam oluline teada, kuna nakatunuid on igal pool siis.
Andmekaitse kehtib ka kriisi ajal. Ega meil mingi zombiakopalüps pole praegu, et iga inimese delikaatseid haigusandmeid saab ilma karistust kartmata avaldada. Tegelikult ei tohiks isegi välja tuua piirkondlikke hakgestumisjuhte, kuna siis võib keegi aru saada, kes see haigestunu on ning seeläbi saada teada tema haigusloo ühe osa andmed. Andmekaitse ja juriidiline korrektsus enne kõike! Peale selle kui hoida teave juhtumite arvust väiksemana siis paljude tähtsate isikute arvates saab nii paanikat väiksemana hoida. Praegu alustaski terviseamet sellega, et juhtumeid diagnoositakse vaid riskirühma inimestel ning niimoodi hakkab olukord stabiliseeruma.
Ei pea lugema neid arve siis ja piirkondi. Tõesti ei pea! Rahvas tahab teada ja peab saama lugeda, kus on kolded. Selle andmekaitsega ei saa hulluks pöörata.