Juhtkiri: ilusa linna kiituseks

Lihula arhitektuurivõistluse võitis projekt „Hõbelauk”, mis palistab linna peatänava õites kirsipuudega ning rajab vääntaimedesse mattunud lehtla ja tiikide aia.

Lihula peatänava arhitektuurivõistluse kõik tööd on ilusad ja hämmastavad, need kõik võiks teoks teha – isegi selle, mis sulgeb Tallinna maantee autoliikluseks, sest paarikümne aasta pärast on bensiinimootorid nagunii keelatud. Aga kui on võistlus, eriti kunstialadel, siis määravaks saab mõni pisiasi, mõni detail või žüriiliikmete sisetunne, mis ütleb, et see on õige.

Iseküsimus on see, et kas ilus uus peatänav ka kunagi teoks saab, sest vallavalitsused on nii vaesed, et raha ei jätku peaaegu millekski. Suurejoonelise ehitustöö kavandamine võib rahapuuduses vaevlevas Lääneranna vallarahvas isegi viha tekitada, sest samal ajal tahab vallavalitsus väikesi koole sulgeda. Milleks meile moodne peatänav, kui koolimajad jäävad eluta?

Viimane vastandus on sihilikult demagoogiline, et toonitada: raha võiks ja peaks jätkuma nii üheks kui ka teiseks. Kooliharidus on tähtis. Ilu on oluline, aga veelgi tähtsam on elukeskkond. Arhitektuurivõistluse tööde autorid olid oma professionaalse silmaga leidnud üles terve hulga unustatud soppe Lihula linnas ning kujundanud nendest räämas ja kuhugi laudlobudike taha mattunud paikadest imeilusa linnaruumi.

Lääne-Nigula vallavalitsuse aastapreemiad läksid tänavu samuti inimestele, kes on palju andnud elamisväärsema avaliku ruumi loomiseks. Lääne-Nigula aasta suurim tegu oli Osmussaare tuletorni avamine. Jällegi, üks ligipääsematu torn on saanud turismiatraktsiooniks. Nagu ka Linnamäe jalgpallistaadion või Soolu põllugalerii. Jalgpalli sai Linnamäel ka varem mängida, aga nüüd on seal nõuetele vastav staadion.

Ilusat linnaruumi ja külatanumaid ei saa kunagi liiga palju. Seda tuleb uuesti ja uuesti luua, et oleks hea elada.