0

Galerii: Haapsalu tähistas Tartu rahu aastapäeva rahulepingu ettelugemisega

Kodutütred süütasid küünlaraja vabadussambast Jaani kirikuni. Arvo Tarmula
Kodutütred süütasid küünlaraja vabadussambast Jaani kirikuni. Arvo Tarmula

Eile kell 18 tähistas Haapsalu Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat aastapäeva.

Veidi enne kella 18 oli Haapsalu raekoja esisesse parki kogunenud noorkotkad ja kodutütred, kes süütasid küünlaid, mis ääristavad rada vabadussambast Jaani kirikuni. Küünlad aga ei tahtnud ega tahtnud põlema jääda. „Millisel 2. veebruaril need põlenud on?“ kostus siit-sealt retoorilisi küsimusi.

Siis lõid kirikukellad täistundi ja kolonelleitnant Meelis Pernits asetas kõigi läänlaste eest vabadussambale pärja. Seejärel said sambale küünlad asetada kõik soovijad. „Teie, lapsed võite ükskord tähistada Tartu rahu 150. aastapäeva ja veel rohkemgi, asetan selle küünla mälestuse ja palve märgiks neile, kes oma elu vaba riigi eest andsid,“ ütles piiskop Tiit Salumäe.

Pärast küünalde asetamist oli aeg suunduda Jaani kirikusse. Kirikusse sisenejaid võttis vastu orelimuusika ja kirikus oli juba rahvas juba ootel. Peamiselt olid ootamas Tõrukese lasteaia lapsevanemad, kes kõik olid tulnud vaatama oma lapse esinemist. Kõnede vahepeal esinesid kirikus lauludega lasteaialapsed.

„2. veebruaril olnud kõva tuul ja need sada aastat on Eesti jaoks olnud kaunis tuulised,“ ütles Salumäe.

Läänemaa ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased Siim Luiga ja Katarina Sits lugesid ette Tartu rahulepingust neli lehekülge. Haapsalu linnapea Urmas Sukles rääkis, kuidas laupäeval rahulepingut nähes, hakkas tal süda kiiremini lööma.

Kolonelleitnant Meelis Pernits tuletas oma kõnes meelde, et iseseisvusmanifestiga pandi alus Eesti iseseisvusele, mis Tartu rahulepinguga pitseeriti. Pernits tuletas meelde okupatsiooniaega ja seda, et vabadus ei ole iseenesest mõistetav. „Meie tugevus on meie värske valu sellest ajast, kui meil polnud iseseisvust,“ ütles Pernits.

Sellega haakus naiskodukaitsja Tiina Leesiku hiljuti leitud raamat „Eesti vabadussõda 1918-1920“, mida näitas. Leesik rääkis, et raamat oli peidus olnud ligi 75 aastat ühe Haapsalu puumaja pööningul. Raamatut ümbritses ajaleht kuupäevaga 5. veebruar 1945. „Ilmselt oli see päev, kui see raamat hoolega peideti,“ ütles Leesik.

Sel ajal võis seesuguse raamatu omamise eest saata Siberisse või hukkamisele. Seetõttu soovis Leesik asetada küünla kõigile neile, kes mingil moel osalesid vabadussõjas ja uskusid Eesti riiki, kuid keda ei ole ajalooraamatutes äramärgitud.

Lõpuks esinesid Tõrukese lasteaia lapsed. Üks lastest tuli esinema koos oma lilla kaisukaruga. Selle ulatas ta esimese ettejuhtuva inimese, piiskop Tiit Salumäe kätte hoiule. Nii vaataski Salumäe laste kontserti koos lilla kaisukaruga. „Soovin kõigile rahulikku ja rõõmsat õhtut,“ ütles Salumäe pärast laste esinemist.

Arvo Tarmula fotod

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz