E-tubaka turundajad näevad kõvasti vaeva, et luua illusiooni vähem ohtlikust suitsetamisest, sest pikaajalisi inimuuringuid pole tehtud.
Peamine tootjate pooltargument võrreldes tavasigarettidega on see, et tubakas ei põle. Tootjad jätavad kirjeldamata selle, mida e-sigaretid sisaldavad. E-sigaretid ei ole ohutud, vaid nende toksilisus peitub eelkõige erinevates maitse- ja lõhnaainetes ning viimaste kuumutamises.
E-sigareti vedelikus on näiteks propüleenglükooli, glütserooli, karbonüüle (metanool, atsetoon, diatsetüül), metalle (tina, nikkel, kroom), lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja nanoosakesi. Keegi ei tea veel selliste segude pikaajalist mõju kopsudesse hingamisel. Samuti vähendab puhas nikotiin keharakkude võimet suruda alla kasvajate arengut, tagajärjeks on suurem oht vähi tekkeks.
Praegu on selge, et e-sigaretid on tervisele ohtlikud ja käivitavad mitmeid haiguslikke protsesse sarnaselt tavalise suitsetamisega. Kuidas konkreetne e-sigaret tervisele mõjub, sõltub ka seadme ehitusest, võimsusest ja selle tarvitamisest. Kui tavasigaret saab otsa mõne minutiga, siis e-sigareti aku kestab kaua ja on suur oht tarvitada märkamatult väga suur kogus kahjulikke aineid.
Kuigi pikaajalisi uuringuid, millega inimestel mõõdetakse haiguste tekkimist, veel ei ole, on rahvastiku uuringutest näha e-sigareti tarvitajate suurem haigestumine insulti, infarkti ja südame isheemiatõppe. Loomkatsed näitavad e-sigareti tossuga kokku puutuvate hiirte haigestumist vähkkasvajatesse. Ameerika ühendriikides registreeritud e-sigaretist põhjustatud surmajuhtumitest on suurem osa seotud tetrahüdrokannabinooli (THC) vedelikuga. Samas satub aina enam inimesi haiglasse ka nn e-sigareti haigusega, mille tunnused on valu rindkeres, köha, oksendamine, õhupuudus, kiirenenud pulss ja kopsukahjustused.
Nikotiin on äärmiselt tugev sõltuvust tekitav aine, millest loobumine ei ole lihtne. Kuigi osa inimesi on võimelised sellest ka vaid tahtejõuga iseseisvalt loobuma, võib see teiste jaoks olla pikk teekond mitme tagasilangusega. Abi leiab nikotiini asendusravist või tubakast loobumise nõustamisest ja vajadusel ka retseptiravimitest.
E-sigarettide tootjaid ja turundajaid ei huvita suitsetamisest loobujad, vaid eesmärgiks on aegamisi turuosa suurendada ja enam uusi tarvitajaid leida. Sageli hakkavadki suitsetajad tarvitama tavasigarette ja e-sigarette segamini, mis tähendab, et organismi satub lisaks tavasuitsule ka aineid, mida leidub e-sigaretis, ning nende koosmõjus võivad tekkida omakorda uued tervist kahjustavad ainekooslused.
Suitsetamisest loobumisel ei kasutata sigarettide alternatiive, vaid nikotiini asendusravi, mis on apteekides müügil plaastrite ja närimiskummidena. Suitsetamisest loobuja peab sõltuvusest vabanemisel ületama nii käitumuslikke kui ka neurobioloogilisi barjääre. Kõik loobumisviisid on tõhusamad professionaalsete nõustajate kaasabil, kes aitavad kogu protsessi kavandada. Samuti on väga oluline lähedaste toetus.
E-sigaretid ja teised tubakaga sarnaselt tarvitatavad tooted normaliseerivad suitsetamist, suurendavad nikotiinisõltuvust noorte hulgas ja toovad nad taas ringiga tagasi tavasigarettide juurde.
Tavasigarettidega käidi läbi sama rada, kus tubakatööstus eitas süstemaatiliselt, et nende tooted võivad põhjustada vähki – praeguseks on tõde teada. Ka e-sigarettide puhul on näha, et tootjate levitatavad uuringud on erapoolikud ja vastaspoole argumente püütakse maha vaikida või nende tähtsust vähendada. Ka Eestis on olemas tugev toetusrühm e-sigarettidele – ühendus Suitsuvaba Eesti, kes toetub suurelt jaolt Suurbritannia uuringutele, kus huvigruppide lobitöö on otsustajate hulgas vilja kandnud.
Anneli Sammel
tervise arengu instituudi tubakavaldkonna juht
