Anneli Sammel: alkoholi tarvitamine ei ravi Covid-19 ega kaitse selle eest

Koroonaepideemia levikuga üle maailma hakkasid ringlema ka valeväited, et alkoholil on raviv toime.

Pärast alkoholist põhjustatud surmajuhtumeid Iraanis ja Indias tegi maailma terviseorganisatsioon avalduse, et murda müüti, nagu mõjuks kange alkoholi joomine tervendavalt ja koroonaviirust ennetavalt. Hoolimata sellest, et kanget alkoholi kasutatakse välispidiseks desinfitseerimiseks, ei kaitse alkoholi joomine Covid-19 eest ega aita seda ka ravida.

Alkoholi ei tohi kasutada viirushaiguste esmaste haigusnähtude ilmnemisel. Kuigi see võib esialgu näiliselt enesetunnet parandada, on sel mõjusid, mis  võivad  haiguse kiirel ägenemisel organismi hoopis kurnata, näiteks mõjutab alkohol vere hüübimist, tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi.

Alkoholi tarvitamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele mitmel viisil, näiteks vähendab paljude vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning häirib soolestikus tervislike ja ebatervislike bakterite tasakaalu ning nende koostööd immuunsüsteemiga.

Lisaks näitavad uuringud, et alkoholi liigtarvitamine kahjustab ülemiste hingamisteede immuunsüsteemi rakke, muutes inimese viiruste suhtes vastuvõtlikumaks. Nii võib suureneda  kopsupõletiku, ägeda respiratoorse sündroomi ja tuberkuloosi risk.

Tervishoiuspetsialistid on mures selle pärast, et Covid-19 eriolukorra tõttu napsitavad inimesed kodus rohkem ja nende vaimne tervis halveneb. Eriti haavatavad on need, kel on varem olnud meeleolu- ja unehäireid, kes on olnud kimpus ärevuse ja depressiooniga või kel on raske alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida.

Muutunud töörutiin ja ebakindlus tuleviku ees põhjustavad lisaprobleeme paljudele. On oluline, et inimesed teaksid peamisi eneseabi põhimõtteid, kuidas oma vaimset tervist hoida. Tähtis on meelde tuletada, et alkohol on psühhoaktiivne aine, mis suurendab depressiooni, ärevuse, hirmu ja paanika sümptomeid. Seetõttu peaksid kõik alkoholitarvitajad hoolsalt  kaaluma, enne kui tõttavad oma enesetunnet „kiire lõõgastaja” abil leevendama. Alkohol ei aita stressiga toime tulla ei lühikeses ega pikas perspektiivis.

Alkoholi tarvitamine ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde: halvenevad suhted lähedaste või tööandjaga, tehakse ebaadekvaatseid otsuseid, suureneb risk sattuda õnnetustesse ning mõnikord võib vallanduda ka vägivaldne käitumine.

Kui sinu peres on alkoholisõltuvusega inimene, kelle joomine väljub kontrolli alt ja sellega võib kaasneda vägivald, tuleb sul häbenemata lähtuda enda ja laste vajadustest ning otsida abi. On hea, kui oled sellisteks olukordadeks valmistunud ja sul on toetavate inimeste võrgustik, kellele võid helistada ka õhtul hilja ja kes võivad sulle järele tulla. Suure vägivallaohu korral  tuleb kutsuda politsei.

Haiguste ajal on hea meelde tuletada, et nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite võtjad peavad alkoholist hoiduma. Alkoholi ja ravimite koostoime võib olla ohtlik isegi siis, kui neid ei võeta ühel ajal.

Alkohol võib ravimi toimet olulisel määral muuta. Mõnel juhul muudab alkohol ravimid vähem tõhusaks või suurendab ravimi toimet ja kõrvalmõjusid. Näiteks antibiootikumide puhul võib alkoholi tarvitamine vähendada ravimi efektiivsust, kuid rahustite ja uinutite tarvitamine koos alkoholiga võib olla eluohtlik. Ka valuvaigistite ja palavikualandajate võtmine koos alkoholiga häirib maksafunktsiooni ja võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas maksapuudulikkust.

Anneli Sammel

tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht