Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir

BNS

Pargi-nahkhiir. Foto: Matti Masing
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Pargi-nahkhiir. Foto: Matti Masing

Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir, neid väikeseid öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki.

Nahkhiireaastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele, näiteks avatakse veebruari keskel Eesti loodusmuuseumis näitus „Hirmus armas nahkhiir”. Samuti tegutsevad eksperdid jätkuvalt selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.

Umbes pooled Eesti nahkhiireliikidest lendavad talveks lõuna poole, peaaegu nagu rändlinnud, ülejäänud aga otsivad talve üleelamiseks talvituspaigad. Praegusel külmal ajal on Eestisse jäänud kaheksa liiki nahkhiiri. Talveks Eestisse jäänud nahkhiired viibivad tardunes enamasti inimkätega rajatud koobastes ja keldrites. Nahkhiirte talvist elu on Eestis uuritud juba üle 70 aasta.

Käesoleval nahkhiireaastal on vaja inimestele meelde tuletada, miks suurte koobaste ja maa-aluste tunnelite külastamine võib nahkhiirtele saatuslikuks saada. „Neis kohtades leiab sadu isendeid eri liikidest. Sellised suured kolooniad ei talu pidevat häirimist,” ütles nahkhiireekspert Rauno Kalda.

„Suures koloonias käivitub pärast häirimist ahelreaktsioon – üks ärganud nahkhiir äratab omakorda teisi. Igal nahkhiirel on talve üleelamiseks piiratud rasvavaru; kui neid talve jooksul liialt häirida, saab energia enne kevadet otsa ja loom hukkub. Keldritega on siiski lood teised. Keldrites moosipurgi või kartulite järel käimine nahkhiirtele ohtlik ei ole. Hoopis ohtlikum on see, kui keldrid langevad traditsioonilisest kasutusest välja ja lagunevad,” märkis ta.

Talve jooksul on plaanis üles seada veebikaamera, mis näitab kõigile huvilistele nahkhiirte talvituspaigas toimuvat. „Kuna Eestis sõltub nii nahkhiirte suviste varjepaikade kui ka talvituspaikade olemasolu otseselt inimestest, vajavad need omapärase eluviisiga loomad abi ja tähelepanu,” ütles projekti juht Lauri Klein. „Et seda tagada, ongi nahkhiired kogu Euroopas looduskaitse all. Nende väikeste, aga väga tundliku eluviisiga loomade kaitseks saame me kõik oma panuse anda,” märkis ta.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Artur
1 aasta tagasi

Väga hea artikel aga peab veel pildi👍👌😁

Juhan
4 aastat tagasi

Googeldame nahkhiir ja saame mingi krt teab mis õuduka pildi elukast, kes Eestis ja isegi Euroopa mandril ei ela. Võiks tiba loodusest ikka teada, härrased veebitoimetajad, ja mitte illustreerida lugusid suvalise materjaliga. Igale veebitoimetajale põhiharidus!

Triin
4 aastat tagasi

Artikli juurde võiks lisada pildi ikka mõnest kodumaisest nahkhiireliigist 😉

antinahkhiir
4 aastat tagasi

Kui kolivad su elamusse seinte vahelistesse tühimikesse elutsema, haisu levitama ja käratsema, siis oled kõigeks valmis, et neist raiskadest lahti saada. Looduskaitsjad mingu puu taha!

mustronk
4 aastat tagasi
Reply to  antinahkhiir

Aleksei Turovski ütles vist, et loll olla peab ka aju omama. Seda kommentaari lugedes ma küll selles kindel pole aga samas erand võib kinnitada reeglit…

antinahkhiir
4 aastat tagasi
Reply to  mustronk

Kas siin targutaja oleks sedavõrd ohvrimeelne, et loobuks oma kodust “loodushoiu” nimel? Kahtlen selles sügavalt.

uskmatu toomas
4 aastat tagasi

Aasta loom on nahkhiir st.edaspidi tehakse kõik otsused pimeduse varjus ja salaja,mis välja lekib salastatakse 75 aastaks ! !