Paljud kinnisvaraomanikud ei ole teadlikud seadusest tulenevast õigusest, mis lubab üürileandjal üürniku isiklikku vara arestida ja kulude katteks maha müüa juhul, kui üürnik jätab üüri või kommunaalkulud õigeaegselt tasumata.
Kinnisvara24.ee tootearendus- ja turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul pelgavad kinnisvaraomanikud oma vara väljaüürimise puhul kõige enam seda, et üürnik jätab üüri või kommunaalmaksed õigeaegselt tasumata. „Korteri üürilepingus on enamasti ette nähtud ühe kuu üüri summas tagatisraha, aga kui üürnik jätab maksmata nii üüri kui ka kommunaalarve, siis ei pruugi sellest summast kulude katmiseks jaguda. Paljud üürileandjad pole kursis seadusest tuleneva õigusega, mis kaitseb üürileandjat ja lubab võlgu jäänud üürniku vara arestida või kulude katteks maha müüa,” ütles Tammeorg.
Tammeorg lisas, et võlgade vältimiseks küsivad mõned üürileandjad suuremat tagatisraha, kuid see pikendab üürniku leidmise aega: „Kui üürnikul tuleb lepingut sõlmides tasuda korraga lisaks esimese kuu üürile ka maakleritasu ja mitme kuu üüri ulatuses tagatisraha, siis see summa käib paljudele üle jõu. Seetõttu eelistatakse pigem kortereid, mille puhul tagatisraha on väiksem. Lisaks tagatisrahale on kinnisvaraomanikul võimalik end kaitsta pandiõiguse abil ja kasutada kulude katteks üürnikule kuuluvat vara.”
Vastavalt võlaõigusseadusele on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus. Pandiõigusega on tagatud üürileandja nõuded, mis tulenevad üürilepingust. Pandiga on tagatud jooksva ja eelneva aasta üürinõuded ning hüvitisnõuded, näiteks kui üüritud eluruum või selle sisustus on saanud kahjustada. Üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele.
Kui üürileandjal on alust kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia, võib üürileandja pandiõiguse teostamiseks asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Õigus asju kinni pidada tähendab üürileandja nõuet, et pandiõigusega koormatud asjad jääksid üürileandja ruumidesse ja üürnik ei tohi neid enne võla tasumist ära viia.
Üürileandja pandiõigus laieneb ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-127-11, et kolmanda isiku õigusi asjadele ei eelistata pandiõigusele juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Pandiõigusest tulenev asjade äraviimise keeld kehtib ka kolmanda isiku suhtes, mis tähendab, et ka asja omanik ei saa asja, mille osas üürileandja on kinnipidamisõigust kasutanud, ära viia.
Tammeorg tõi välja näite, kus üürnikul jäid maksmata nii üür kui kommunaalkulude arve. Tagatisraha oli määratud ühe kuu üüri ulatuses, aga sellest ei piisanud. Omanik arestis kulude katteks kaks üürniku telerit ja üürnik sai need tagasi niipea, kui tasus omanikule võlad.
Kui pooled on sõlminud lisaks veel laenulepingu või mõne muu lepingu ja üürnik rikub seda, siis pandiõigust sel puhul rakendada ei saa.