Juhtkiri: võimukandja kindlustuspoliis

Öeldakse, et teiste inimeste rahakotis sorimine pole viisakas. Teisalt on ajalugu näidanud, et riigi- ja linnajuhtide rahakottide sisu võib nii mõndagi huvitavat rääkida selle kohta, kas juhtival kohal inimene on kellegi lükata-tõmmata või mõjutada. Pealegi – kui inimene teab, et tema südametunnistus on puhas, pole tal midagi ka häbeneda. Nii ehk naa peavad avalikus sektoris strateegiliselt olulistele positsioonidele asuvad inimesed arvestama sellega, et neil tuleb oma tuludest avalikult aru anda ja esitada igal aastal majanduslike huvide deklaratsioon.

Nii annab Lääne Elugi lugejatele oma neljandast võimust tulenevaid kohustusi täites teada, millised tulud, kohustused ja varad Haapsalu linnatüüri juures olevad inimesed üles on andnud.

Seitse aastat tagasi andis ühing Korruptsioonivaba Eesti välja trükise „Korruptsiooni ennetamine kohaliku omavalitsuses”. Kaitsepolitsei asejuht Martin Perling märgib seal, et majanduslike huvide deklareerimise kasutegurit tuleks kohalike omavalitsuste tasandil rohkem teadvustada. Tema hinnangul on majanduslike huvide deklareerimine pigem formaalne kohustus, mida küll täidetakse, kuid millesse ei suhtuta täie tõsidusega. Deklaratsioonides olevate andmete kontrollimise või nendes oleva teabe läbitöötamisega sisuliselt ei tegeleta, mille tulemusena tekivad aga korruptsiooniohtlikud suhted või rikutakse korruptsioonivastase seaduse nõudeid.

Majanduslike huvide deklaratsioonil ja selle avaldamisel ei peaks olema negatiivset alatooni ei deklaratsiooni omaniku ega ka n-ö publiku jaoks. Pigem peakski see olema avaliku võimu esindaja kindlustuspoliis, mis omakorda aitab teha otsuseid: milliste valdkondadega need inimesed kohalikku omavalitsust juhtides tegeleda saavad, ilma et nende isiklikud huvid või kõrvaltegevused hakkaksid ametihuvisid segama.