Tuleval kolmapäeval alustab Beguta taimetoidukohvikus osaluskohvik Läänemaale tagasipöördujatele.
Kogemuskohvikusse on oodatud kõik, kes viimasel ajal Eestisse ja Läänemaale tagasi on pöördunud või seda peagi teha plaanivad. Esimesel korral räägib oma kogemusest Saksamaalt tagasi pöördnud Maria Staruss, kes jagab oma mõtteid ja temalt saab küsida küsimusi. Samuti saab küsimusi küsida Integratsiooni SA tagasipöördujate nõustajalt Kaire Cockerilt. Edaspidi kutsub sihtasutus külalisi vastavalt esile kerkinud teemadele. Kohtumisi juhib koolitaja ja nõustaja Cynne Põldäär.
Esmapilgul tundub, et Eestisse tagasi tulemine on lihtne – keel ja kultuur on tuttavad, siin on ju kodu. Siiski tuleb tagasi kolides esmalt leida nii elu- kui töökoht, uuesti harjuda muutunud (töö)keskkonnaga, leida lastele kooli- või lasteaiakoht, lisada oma andmed perearstinimistusse ning läbi mõtlemist, harjumist ja mõistmist vajavad veel miljon pisiasja. Mingil hetkel võib tagasipöörduja tunda, et ta nagu oleks eestlane, aga päriselt nagu ei ole ka, ümberringi räägitaks justkui eesti keelt, aga kõigest päris täpselt aru ei saa. Ei ole ju meilgi, kes siin elame, alati lihtne muutusi mõista, liiati siis tagasipöördujal, kes ei pruugi teada, et näiteks tasuta bussiliin polegi alati päris tasuta ning laps tuleb lasteaia järjekorda panna kohe peale sündi.
Eestis on tagasipöördujatele olemas tugiprogrammid, kuid sellest ei pruugita teada, sest tagasipöördujaid eraldi ei registreerita ja otseselt abi ei pakuta. Tihti pole lähedal ka sõpru, häid tuttavaid, kelle poole küsimustega esmalt pöörduda saaks. Nii jäädaksegi oma muredega üksi ning pole harvad juhused, kui kohanemisprobleemide tõttu lahkutakse uuesti.
Integratsiooni SA tegeleb aktiivselt tagasipöördujate nõustamisega, siiski on mugavam, turvalisem ja mitteametlikum saada oma küsimustele vastused vabas õhkkonnas kuulates teiste tagasipöördujate kogemusi ja mõtteid.
Seepärast alustabki 16.oktoobril kell 17.30 Beguta taimetoidukohvikus tööd Läänemaa tagasipöördujate kogemuskohvik. Tegemist on projektiga “Eestisse tagasipöördunutele kohanemist toetavad võrgustikukohtumised”, mis omakorda on Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“ rakendusplaani osa.
Statistikaameti andmetel asub juba mitmel järjestikkusel aastal Eestisse elama rohkem inimesi, kui siit lahkub. 45% Eestisse kolinutest, ehk 8000-8500 inimest, on Eesti kodanikud, kes siit kord maailma avastama on läinud.
